Muutused küttesüsteemides ja kütmises on mõjunud halvasti korstnapitside seisukorrale

 (9)

Muutused küttesüsteemides ja kütmises on mõjunud halvasti korstnapitside seisukorrale
Shutterstock

Madala temperatuuri tõttu tekib korstna siselõõri pinnale happeline kondensaat, mis söövitab korstnatellist, mille tulemusel kivi mureneb ja ei pea enam läbi külmumisele vastu.

Küttesüsteemide valdkonnas on toimunud viimase kümne aastaga mitmeid muutusi, mis on aga toonud kaasa paljuski küttegaaside väljundtemperatuuri languse olulisel määral. ASi Silikaat müügijuht Algis Sarapson seletab lähemalt, mis sellega seoses on juhtunud korstnapitsidega.
Madala temperatuuri tõttu tekib korstna siselõõri pinnale happeline kondensaat, mis söövitab korstnatellist, mille tulemusel kivi mureneb ja ei pea enam läbi külmumisele vastu.
Happeline kondensaadi puhul ei ole vahet, mis värvusega kivist parajasti korstnapitsis on – mureneb igal juhul
Lahenduseks on Algis Sarapsoni sõnul siselõõri kaitsmine metallist lõõrihülsi abil.

Madala temperatuuri/happe tekke põhjused:
Kütmisel antakse vähe põlemisõhku peale ehk nn vinnutamine. See soodustab pigi tekkimist.
Köetakse niiskete/märgade puudega (vähe kuivanud puit)
Küttekoldes põletatakse prügi (pakendid, kilekotid jmt.).
Hea kasuteguriga uued ahjud.
Madala temperatuuriväljundiga kütteseadmed – näiteks pelleti- ja gaasiseadmed.
Eramute parem soojustamine, mis omakorda tingib väiksema vajaduse maja kütmiseks
Alternatiivsed küttallikad ehk ahjukütet kasutatakse harvem, vaid toetava küttena. Enamasti eelistatakse soojuspumpasid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare