80aastane Kuldvärava sild - ikka veel moodne maailmaime



80aastane Kuldvärava sild - ikka veel moodne maailmaime
Shutterstock

Kaunite proportsioonidega oranžikaspunane Kuldvärava sild on kahtlemata üks tuntumaid ehitisi maailmas. Tänavu mais tähistab see arhitektuuriime 80. sünnipäeva.

Mitte kunagi varem pole ehitatud nii palju suureavalisi sildu kui 90ndatel. Kuid omamoodi arhitektuuri- ja ehituskunsti imeks on seniajani jäänud 1937. aasta mais avatud suursugune Kuldvärava sild (Golden Gate) San Francisco lahe sissesõidul.
Tollal oli tegemist maailma pikima rippsillaga ja selle ehitustööd kestsid neli aastat ning läksid maksma erinevatel hinnangutel 25-35 miljonit dollarit. Muide, rippsildade idee jõudis Euroopasse Hiinast.
Seda ehituskunsti käib igal aastal imetlemas umbes 10 miljonit huvilist. Silda ületab ööpäevas ligikaudu 120 000 autot.
Silla 1280 meetri pikkune peaava oli kuni 1964. aastani maailma pikim. Siis ehitati Verrazano sild New Yorkis. Kuldvärvava sillal on 6 sõidurada ning mõlemas servas rada jalakäijate ja jalgratturite jaoks.
227 meetri kõrgused püloonid olid kuni 1998. aastani kõige kõrgemad maailmas. Siis valmis Akashi sild Jaapais. Kandetrosside läbimõõt on 91 cm. Esmalt ehitati terasest püloonid, seejärel monteeriti üksiktraatide haaval kandetrossid ning lõpuks rajati sildeehitis. Seda alustati korraga kolmest kohast – kahest otsast ja silla keskelt.
Muide, kaua aega peeti selle silla rajamist antud asukohta võimatuks, sest looded tekitavad Kuldvärava väinas ülikiire ja keeristega veevoolu. Piirkonnas valitsevad tihti udud ja puhuvad võimsad tuuled.
Tundub, et silla insener Josph Baermann Strauss suutis kõigest sellest hoolimata rajada tollal metallitööstuse uuemaid saavutusi kasutades kindla ehitise, sest Kuldvärava sild pidas vastu 1989. aasta maavärina. Kuldvärava sild on olnud eeskujuks hiljem ka teiste sildade ehitamisel.
Silla üheks oluliseks ja eristuvaks tunnuseks on oranžpunane värv. Selle valiku mõte oli teha sild hästi nähtavaks sealsete sagedaste udude tõttu. Silla värskendusvärvimine on iga kord üsna suur ettevõtmine.

Seotud lood:

Silla tumedam pool - enesetapjate meelispaik

Kuldvärava sillal on ka oma tumedam pool. Nimelt tõmbab silmapaistev ehitis mingil maagilisel moel ligi enesetapjaid. 21. sajandi alguses oli sild populaarsuselt maailma enesetapusildade seas teisel kohal. Hinnanguliselt on arvatud, et ajaloo jooksul on sillalt alla hüpanud umbes 1600 inimest. Mõningatel andmetel on pakutud aasta keskmiseks 25 enesetapu juhtumit. Rekordaastatel on see number aga olnud üle 40 juhtumi. Täpselt ei tea keegi, sest ööpimeduses ja udus uhutakse laibad kiiresti ookeani.
Muidugi püütakse silda turvalisemaks muuta ning plaanitakse kõrgendada silla käepidemeid ja silla alla ehitada roostevabast terasest võrk, mis enesetapjad kinni püüaks. Teisalt arvavad asjatundjad, et see rikuks ära silla isikupärase väljanägemise ning silla suurenev kaal ei pruugi ehitise vastupidavusele hästi mõjuda.
Palju õnne ja pikka iga Kuldvärava sillale!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare