Aknad "higistavad"! Mis võib kodus valesti olla?

 (24)

Aknad "higistavad"! Mis võib kodus valesti olla?
Pidev niiskus kahjustab akent.Shutterstock

Pärast aknavahetust hakkab uutele akendele kondenseeruma vett, kusjuures vanade akende puhul sellist probleemi polnud. Milles on asi? Põhjus on üsna lihtne – uued aknad on palju õhutihedamad ja ruumi õhuvahetus muutus järsult palju halvemaks. Mida siinpuhul saaks ette võtta?

Kondenseerumine on füüsikaline nähtus, mis tekib temperatuuri langemisel allapoole kastepunkti. Õhus on alati mingil määral veeauru. Kui temperatuur nii õhus kui esemetel ei ole kastepunktist madalam, siis kondensaati ei teki.
Viking Window seletab asja lähemalt lahti.
Väline kondenseerumine tekib välimise klaasi keskele. Esialgu võib see olla ehmatav - eeskätt sügiseti ja kevaditi, kui õhuniiskus on kõrge ja õhk jahe, jahtub välimine aknaklaas niivõrd, et kattub kondenseerunud veega. Sisuliselt näitab see head soojusisolatsiooni: toasoe ei jõua välimise klaasini. Harvadel erandjuhtudel võib talvel temperatuuri järsul tõusul nullilähedaste miinuskraadideni juhtuda ka, et aken läheb väljast jäässe.
Sisemine kondenseerumine tekib sisemise klaasi servadesse - esmalt alumisele, siis külgmistele ja viimaks ülemisele servale. Taoline nähtus on tingitud sisemise klaasipinna jahtumisest allapoole toaõhu niiskussisalduse kastepunktist.
Seega on siin kaks olulist tegurit, mida silmas pidada: toa õhu suhteline õhuniiskus ja sisemise klaasipinna temperatuur. Neile lisandub veel terve hulk küsimusi: milline on eluruumide niiskuskoormus - elanikud, tegevused, taimed jmt, kuidas on lahendatud eluruumide ventilatsioon, kui sügaval seinas paikneb aken, kuidas pääseb soe õhk klaasipinnani?
Enne otsustamist, et kas akendega on midagi juhtunud, tuleks tähelepanu pöörata suhtelisele õhuniiskusele, mis peaks olema vahemikus Rh = 35-45%, ja ventilatsioonile, mis peab tagama siseõhu kvaliteedi. Sisemine kondenseerumine on nähtus, mis juhtub teatud keskkonnatingimuste kokkusattumusel sõltumata toote tüübist ja kasutatud materjalidest.
Esmalt võiks määrata kodu õhuniiskuse. Selleks sobib professionaalseks kasutamiseks mõeldud hügromeeter.
Viking Window kvaliteedijuht Indrek Rüütel rahustab, et kondensaatvee teke ei tähenda kindlasti seda, et justkui aknaga oleks midagi valesti. Kondensaat näitab probleemi olemasolu sisekliimas. Akna konstruktsioon võib sisekliima probleeme kas kiiremini või aeglasemalt lihtsalt välja näidata.

Seotud lood:

Lihtne reegel – tuuluta ja küta

„Kondensaat tekib üksnes sellisel juhul, kui välispiirde soojusisolatsioon on selline, et nende toapoolne pind jahtub madalamale tasemele, kui on antud hetkel sisekliima jaoks kastepunkti väärtus. Ja siit järeldades võibki öelda, et kondensaadiga saab võidelda tegeledes oma kodu sisekliimaga,“ ütleb Indrek Rüütel.
Üldiselt on kehtinud läbi aegade 2 lihtsat nippi olukorra vältimiseks:

Esiteks tuleb tubasid tuulutada. Kui majas pole korrektselt projekteeritud ja töötavat väljatõmbe ja sissepuhkega ventilatsiooni, mis hoiaks siseõhu kvaliteedi normi piires, siis tuleb paratamatult korra või kaks päevas aknad avada ja ruume tuulutada.
Inimese elutegevusest tulenevalt lisandub toaõhku pidevalt niiskust (toiduvalmistamine, pesemine, ka lihtsalt hingamine, toataimed annavad oma osa) ja CO2. Ilma õhuvahetuseta on paratamatu, et suhteline õhuniiskus tõuseb ja õhu kvaliteet halveneb. „Kütteperioodil, mil väljas on jahe või külm, on tegelikult veeauru sisaldus absoluutnumbrites välisõhus väiksem kui soojemas toaõhus. Seetõttu lisaks värskele õhule vähendab välisõhu sissevõtt ja üles soojendamine ka ruumi õhu suhtelist õhuniiskust,“ räägib Indrek Rüütel.
Alternatiiviks lihtsalt akna avamisele võivad olla ventilatsiooniklapid aknaraamis või -lengis. Nende toimimise peab muidugi tagama piisav õhu väljatõmme olemasoleva ventilatsioonisüsteemi kaudu, et avatud klapist saaks õhku peale tulla.

Teiseks, kui väljas on ikka külm, tuleb ruumi kütta. Kondensaatriski arvutused tehakse majadele -10 °C temperatuuri juures ja passiivmajadele -16 °C. „Ei ole otstarbekas dimensioneerida hooneid näiteks -20 °C või isegi külmema ilma järgi, kui arvestada, et paljude aastate keskmised kütteperioodi temperatuurid (oktoober-märts) on meil Eestis pigemini -1 °C ümber ja talvekuude keskmine temperatuur on pigem ca -4°C,“ seletab Indrek Rüütel.
„Täiesti normaalne, et suurema külmaga piirded jahtuvad ja toasooja säilitamiseks tuleb rohkem energiat kulutada: piltlikult öeldes, kui väljas ikka on -20°C tulebki paar halgu rohkem ahju visata,“ soovitab spetsialist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare