Dünaamiliste vormidega pilvelõhkujate looja Philip Nikandrov

 (1)

Dünaamiliste vormidega pilvelõhkujate looja <strong>Philip Nikandrov</strong>
Moodsa Moskva uus ikoon "Evolution Tower". 55korruseline spiraalne pilvelõhkuja.Shutterstock

25aastase rahvusvahelise kogemusega Venemaa arhitekt Philip Nikandrov on spetsialiseerunud suurte, keeruliste vormidega unikaalsete pilvelõhkujate projekteerimisele. Tema viimase aja suurejoonelisemaid ehitisi on 2015. aastal valminud 246meetrine „Evolution Tower“ Moskvas ning järgmisel aastal valmiv rekordeid lööv Lahta keskus Peterburis.

Gorprojecti peaarhitekt Philip Nikandrov ütleb, et talle meeldib projekteerida kõiki hooneid, aga tal on lihtsalt vedanud, et on õnnestunud saada tõeliselt suurte projektide juurde. Seda suuresti põhjusel, et Gorproject on spetsialiseerunud just kõrghoonete nišile. „Keegi ei valmista arhitekti spetsiaalselt ette kõrghoonete ehitamiseks. Ma teen hea meelega ka kõiki teisi projekte nagu muuseumid või kontserdimajad,“ ütleb Philip Nikandrov.
Sugugi mitte poisikese põlvest saati pole ta unistanud arhitekti ametist. Philip Nikandrov tahtis noorukieas saada hoopis lenduriks. Kuna talle meeldis ka tehnika, siis tekkis tal soov saada ka lennukite konstruktoriks. Joonistada on talle aga alati meeldinud. „Kui olin üliõpilane, siis teenisin raha portreede joonistamisega Nevski prospektil,“ meenutab Philip Nikandrov. Ta lisab, et arhitekti amet on pigem kunst ja hobi, kui et suure raha teenimise võimalus.

Arhitekt Philip Nikandrov jagas Eesti Rahva Muuseumis betoonipäeval oma kogemusi põnevate hoonete ehitamisest. Eesti Betooniühing
Seotud lood:


Pilvelõhkujad kui kõrgmood ja riigi sümbolid

„Pilvelõhkujad on nagu kõrgmood, mis näitavad turul suuna kätte ja tõmbavad endaga kaasa kogu sektori arengu. Või nagu näiteks F1 sari on autotööstuse eestvedaja. Kõrghoonete puhul tuleb arendada uusi liftisüsteeme, kommunikatsioonide lahendusi, katsetada uusi tsemendimarke. Hiljem tuleb muu ehitussektor järgi ja võtab need uued lahendused üle,“ räägib Philip Nikandrov.
Mitte ühegi kõrghoone puhul pole standardseid lahendusi. Juba aluspinnasest sõltuvad edasised lahendused. Kõrghoones valitseb igas sektoris suur koormus ja tuleb lahendada korraga palju keerulisi küsimusi. Kasvõi see, et hommikul tuleb väga suur hulk inimesi enam-vähem ühel ajal liftidega oma töökohtadele transportida. Samuti tuleb lahendada, kuidas võimalikult kiiresti evakueerida tulekahju korral hoonest inimesed.
Muidugi on kõrghooned Philip Nikandrovi sõnul igas riigis märgilise tähendusega sümbolid. Nende pilte (näiteks Eiffeli torn) trükitakse kõikvõimalikele riiki turvustavatele infomaterjalidele ja postmarkidele. Nende uhkete pilvelõhkujate eest võidakse välja käia miljardeid eurosid. Näiteks Transneft ostis möödunud aastal pilvelõhkuja „Evolution Tower“ miljardi dollari eest.

Tänapäevaseid pilvelõhkujaid õhkida ei õnnestu

Pilvelõhkujad on küll tähelepanuväärsed ehitised, kuid kas ka riskantsed? „Tänapäeval pole kõrghooneid nii lihtne pahatahtlikult lõhkuda. Pärast 2001. aasta sündmusi hakati kogu maailmas hindama ja arvestama kõrghoonete kokkuvarisemise riskidega. Kui me oma büroos kõrghoonet projekteerime, siis mängime mudelis läbi hoone võimaliku kokkuvarisemise variandid,“ ütleb Philip Nikandrov.
Näiteks praegu ehitatava Gazpromi peakorteri Lahta keskuse südamiku ehk tuuma läbimõõt on 25 meetrit ning seina pakus 2,5 meetrit. Perimeetril on 10 massiivset tugisammast. Kui tahta näiteks esimesel korrusel õhkida kõik tugisambad, siis hoone ikkagi kokku ei kuku. Vundamendis on kasutatud 2meetrise läbimõõduga betoonist vaiu. Kuna Gazprom on maailma üks rikkamaid firmasid, siis on ka mõistetav selle hoone puhul ülima turvalisuse jälgimine.
Iga 14 korruse tagant on fermid, mis mitte ainult ei toetu tugisammastele, vaid ka sambad ripuvad fermidelt. Philip Nikandrovi sõnul on moodsates pilvelõhkujates tegemist dubleeritud süsteemidega. Muidugi iga detail on peensusteni läbi mõeldud, ka see, kuidas puhastada klaase.
Kõrghoonete üks suuremaid vaenlasi on tuul. Philip Nikandrovi sõnul kõigub torn tuhandiku oma kõrgusest, näiteks 465meetrne Lahta keskus tohib kõikuda umbes 50 sentimeetrit. Ameerika normid lubavad aga poole suuremat kõikumist ehk siis üks viiesajandik torni kõrgusest. Muidugi teletornid võivad rohkem kõikuda.

Peterburis Soome lahe kaldal valmiv Lahta keskus, millest saab Gazpromi peakorter. Eesti Betooniühing

Betoonist saab kõike teha

Kust saab arhitekt põnevaid ideid? Sellele ei oskagi Philip Nikandrov vastata. Tundub, et igalt poolt ning muidugi elust enesest. Näiteks „Evolution Tower’i“ idee oli jäljendada tantsivat pruutpaari. Kuna Moskva linn ei tahtnud hoonele perekonnaseisuameti kuvandit, siis jäi domineerima evolutsiooni spiraal. Hoone meenutab ka mõnes mõttes keerdtreppi, kus iga järgnev korrus on eelneva korrusega 30 pöördes, kokku 1350. Sellest skulpturaalsest hoonest on saanud moodsa Moskva uus ikoon. „Kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad betoonist teha kõike,“ nendib Philip Nikandrov ja kiidab samas meie Eesti Rahva Muuseumi hoonet.
Euroopas uusi rekordeid püstitava 465meetrise Lahta keskuse vormi idee aluseks on võetud Gazpromi logo leek.

Evolutsioon – joonestaja asemel on BIM

Kui Philip Nikandrov 25 aastat tagasi noore arhitektina tööd alustas, oli firmas tööl selline ametimees nagu joonestaja. Tööd tehti pliiatsi, tuši ja joonlauaga. Nüüd käib firmas kogu 3D projekteerimistöö BIM mudelites (Building Information Modeling). „Kõik koordineeritakse ja kooskõlastatakse mudelis, et ei tekiks hiljem konflikte. BIMis pannakse paika kõik parameetrid ja tehnilised koormused. Meie firma on üks esimesi, kes kaasaegsed töömeetodid kasutusele võttis. Paberil joonistega ei käi enam keegi objektil ringi. Firmas töötab ligi 300 projekteerijat ja arhitekti. Esialgu õpetasime oma töötjad välja ja nüüd õpetame teisi. Meil on oma BIM akadeemia,“ on Philip Nikandrov uhke.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare