Fassaadi renoveerimine on mõistlik siduda soojustamisega



Fassaadi renoveerimine on mõistlik siduda soojustamisega
EST Facade

Hoone kõige silmapaistvam osa on fassaad, millelt pudenev krohv ning luitunud ja kooruv värv ei tee au ühelegi majale. Kui aga majaühistu on jõudnud otsusele fassaad korrastada, oleks seda mõttekas teha koos soojustamisega. Nõu annab EST Facade OÜ tegevjuht Lauri Liblik.

Fassaadi renoveerimiseks nimetatakse suurema mahuga töid, nagu soojustamine, krohvimine ja uue fassaadikatte paigaldamine. Renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitise olulistele omadustele: mehaanilisele tugevusele ja stabiilsusele, tuleohutusele, hügieenilisusele, tervise- ja keskkonnaohutusele, kasutusohutusele, mürakaitsele, energiasäästule ja -tõhususele, jätkusuutlikkusele, esteetilistele ja arhitektuuriajaloolistele väärtustele.

Millest alustada?

Kui ühistu on otsustanud hoone fassaadi korda saada, tuleks esmalt konsulteerida mõne pädeva spetsialistiga: fassaaditöid tegeva ettevõtte esindaja, projekteerija, ehituskonsultandi või omanikujärelevalve ettevõttega. Seejärel tuleks lasta teha hoone ülevaatus ja hinnata objektiivselt selle seisukorda. Seejuures analüüsitakse energiatarbimist ja -kadusid ehitusfüüsika seisukohalt, vajaduse korral tehakse energiaaudit ning mõõtmised tegeliku soojakulu määramiseks.

Projekteerija tuleks valida litsentsitud büroost. Kindlasti tuleb lähtuvalt hinna- ja kvaliteedisuhtest arvesse võtta arhitekti portfooliot, mitte üksnes pakkumuse maksumust. Projekt peab olema koostatud nõnda, et see võimaldaks õigesti pakkuda ehitushinda. Selle järgi on võimalik korrektselt ehitada ja kontrollida ehitamise projektile vastavust.

Hea ehitaja valimine on keeruline

Enamik korterelamuid renoveeritakse KredExi toetusega ja selleks on nõutud tehniline konsultant. Konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust ja tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtete suhtes, kes on kaasatud rekonstrueerimisprotsessi. Konsultandi üheks peamiseks ülesandeks on projekteerimis- ja ehitushangete ettevalmistus, analüüs ja korraldamine. Hanke läbipaistvuse huvides võiks luua ühistu juhatuse liikmetele ja konsultandile ühise e-posti aadressi, kuhu laekuvad määratud tähtajaks nii projekteerimise kui ka ehitushanke pakkumised. Tähtajaks mitte saadetud pakkumised tuleb hankelt kõrvaldada.

Et pakkumised oleksid võrreldavad ja kergesti analüüsitavad, soovitaks tellida projekteerijalt või eelarvestajalt eelarve-mahutabeli, mis oleks pakkumise aluseks. Kui ehitaja on valitud, tuleks täpsustada koostöös konsultandi ja ehitajaga lõplikud mahud ning korrigeerida hind pakkumuses toodud ühikuhindade järgi. Kindlasti tuleks hiljem ehituse käigus jälgida, et ehitaja ei asendaks projektis toodud materjale kehvemate vastu.

Lisaks tuleks põhjalikult uurida ehitaja tausta. Mõned soovitused taustauuringuks:

  1. kontrollida ettevõtte registreeringuid (MTR) ja majanduslikku olukorda (teatmik.ee, inforegister.ee, creditinfo.ee, krediidiraportid.ee);
  2. küsida tagasisidet varasematelt objektidelt;
  3. vaadata üle ettevõtte varem tehtud tööd ehk referentsid;
  4. jälgida hinna ja kvaliteedi suhet;
  5. uurida, kas ehitaja on valmis pakkuma lisaväärtust, näiteks projektis ette antutest paremad materjalid/seadmed, mõni tehniline lahendus;
  6. otsust tehes ei tasu kiirustada.

Kuidas saavutada aastakümneid kestev fassaad?

Fassaadi vastupidavuse ja pikaealisuse annab eelkõige oskuslik töö ja kvaliteetsete materjalide valik, olenemata sellest, kas tegemist on krohvi, kivi või puiduga. Materjalide paigaldamisel tuleb kindlasti järgida tootja paigaldusjuhendit.

Kindlasti pole mõtet mõne aasta tagant fassaadi lihtsalt uue värviga viimistleda, vaid kui ühistu teeb otsuse fassaadi renoveerida, tuleks mõelda ka soojustamisele. Sellega peatatakse edasine niiskuse tungimine välispiiretesse ja üldine maja lagunemine. Samas saavutatakse soojusenergia kokkuhoid ja vähenevad edasised kulutused fassaadi kergremondile. Tähelepanuta ei tohi ka jätta maja ülejäänud osi: katus, sokkel, vundament, avatäited, elekter, küttesüsteemid ja ventilatsioon.

Ehitusseadustiku kohaselt tuleb koostada fassaadi soojustamiseks kooskõlastatud projekt ja ehitusluba. Projekti kooskõlastamine on mõistlik jätta projekteerija ülesandeks, seejuures projekt on aluseks eelarve koostamisel, ehitushanke korraldamisel ja ehitamisel.

Paneelmajade puhul on osutunud kõige populaarsemaks soojustusisolatsiooni liitsüsteem ehk lühendatult SILS, mille eeliseks teiste süsteemide ees võiks lugeda suhteliselt kerget kaalu ja kiiret paigaldamist. Kergete materjalidega fassaadiviimistlus võimaldab viia miinimumini hoone seintele ja vundamendile langeva koormuse, mis mängib olulist rolli vanade hoonete soojustamisel.

Kogemused näitavad, et SILSi kasutusaeg tehniliste näitajate halvenemiseta ja remondivajaduseta küündib näiteks Saksamaal vanematel fassaadidel juba üle viiekümne aasta Et fassaadi pikaealisus oleks garanteeritud, tuleks mineraalsete krohvide puhul fassaad puhastada ja värvida kord kümne aasta jooksul; silikoonvaikkrohvide hooldustsükliks on kord kahekümne aasta jooksul. Nanokrohvide puhul võib fassaadi hooldamine päevakorda tulla alles 25 aasta pärast. Kindlasti tuleb viivitamata parandada mehaaniliselt tekitatud vigastused, et süsteemi ei sattuks niiskust.

Milliseid probleeme võib fassaadide renoveerimisel ette tulla?

Juhtmestiku võib jätta soojustuse alla, kuid see tuleks paigaldada vastavasse kaablihülssi. Praegusajal on paljudele renoveeritavatele objektidele projekteeritud ventilatsiooni õhukanalid fassaadile, soojustuse sisse. Päris õige see lahendus siiski ei ole paigaldatava SILS-süsteemi puhul, kuid olude sunnil tuleb mööndusi teha. Kõige problemaatilisemad kohad on majade viimased korrused, kuhu koondub palju õhukanaleid ja sellega seoses kahaneb soojustuse normaalne kinnitamisvõimalus. Ventilatsioonisüsteemi projekteerides on soovitatav arvestada majas olevate lõõride tihendamisega ja need kasutusele võtta.

Märgade materjalide pealekandmisel, nagu segu, krohvi ja värvi puhul, tuleb kindlasti arvestada temperatuuridega vahemikus 5 kuni 25 °C. Miinuskraadidega hakkab vesi külmuma ja lõhub sellega materjali keemilist struktuuri, mille tagajärjel muutub see ebapüsivaks. Liiga kõrgetel temperatuuridel ja otsese päikese käes paigaldatud materjalidel aurustub vesi liiga kiiresti, tekivad mikromõrad ja kahaneb materjali püsivus. Ajaga mõrad laienevad ning fassaad hakkab lagunema.

Ideaalis võiksid ühistud ja majaomanikud valida ehitaja välja sügisel või talvel, et kevadel saaks temperatuuri tõustes kohe töödega alustada. Samas on märgade materjalidega võimalik tööd teha ka külmade ilmadega, kuid sellisel juhul peab fassaadi ümbritsev telling olema väga korralikult kiletatud ning seal sees olev temperatuur normi piires. Kasutatakse ka külmakindlaid segusid ja külmalisandeid, kuid võrreldes suvesegudega ei ole nende vastupidavus veel hästi teada, sest need on alles hiljuti kasutusele võetud.

Millest oleneb fassaaditööde hind

Fassaaditööde juures määrab hinda kindlasti materjalide valik. Tihti tehakse valik odavamate materjalide kasuks, kuid ei arvestada, et nende hooldusvälp on tunduvalt lühem. Korteriühistud võtavad koos KredExi toetusega üldjuhul pankadelt laenu 15–20 aastaks, seega võiks arvestada, et ka renoveerimisel valitud materjalid võiks olla sarnase hooldusvälbaga, sest vaevalt soovitakse hakata laenu tagasimaksmise ajal tegema suuremaid väljaminekuid vajavaid töid.

Näide: Kogu objekti renoveerimise maksumuseks on u 1 miljon eurot ja parem krohv maksab u 8000 € rohkem ehk 0,8 protsenti kogu eelarvest (fassaadi maht u 2000 m2). Hinnangulised hooldusvälbad on mineraalsel krohvil 7–10 aastat, silikoonkrohvil 15–20 aastat ja nanokrohvil u 25 aastat. Praeguste hindade juures maksab 2000 m2 fassaadi täielik ülevärvimine u 36 000 eurot, kümne aasta pärast võib see olla juba kaks korda kallim. Kvaliteetsematel krohvidel eelisteks on värvipüsivus, elastsus, need on mustust ja vett hülgavad, neil on parem difusioon ehk auru läbilaskvus.

EST Facade OÜ

Ettevõte on teostanud fassaadi- ja renoveerimistöid ligi 140 hoonel ja esimesed neist juba 2004. aastal. EST Facade eesmärgiks on pakkuda klientidele sobivamaid ja parimaid energiasäästmise lahendusi ning nii ollakse spetsialiseerunud hoonete komplekssele renoveerimisele, mille lõpptulemuseks on energiasäästlik, ilus ja korras maja. Ettevõtte põhitegevus on soojustamisega seotud hooneosad: katus, fassaad, sokkel, vundament. Oma professionaalsetele koostööpartneritele usaldatakse projekteerimine, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja ventilatsioonitööd. EST Facade ülesanne on aidata kaasa energiasäästlikkuse tõstmisele ja eesmärk olla omal alal parimate hulgas.

Lisainfot fassaadide renoveerimise kohta saab vaadata kodulehelt www.estfacade.ee ning pakkumist küsida e-postiaadressilt estfacade@gmail.com.