Kas lisaks õllele tasub Lätist ka tsementi tuua? Tsemenditurul käib liiklus mõlemas suunas



Kas lisaks õllele tasub Lätist ka tsementi tuua? Tsemenditurul käib liiklus mõlemas suunas
Rauno Volmar

Tsement on üks põnev materjal, täpsemalt siis sideaine, mida kohalikud tootjad müüvad koduturul kõrgema kasumimarginaaliga kui eksportturul. Näiteks Eesti ja Läti turul käib liiklus mõlemas suunas, kusjuures mõlema riigi tsemenditootja turuosa vastavas sihtriigis on sama suur. Eesti väiksematel materjalitootjatel on olnud kasulikum tuua tsementi Lätist.

Ehitusmaterjalide turg on oma toimimise loogikas keerulisem kui arvata võiks. Kui varem arvati, et raskemad ehitusmaterjalid on üldjuhul enamasti koduturu kesksed, sest transpordikulud muudavad eksportimisel selle kauba lihtsalt liiga kalliks ja mittetasuvaks. Sama kehtib importimise puhul – kohalikult koduturu tootjalt peaks olema odavam materjali osta, kui kaugelt piiri tagant tuua.
Selgub, et tsemendi puhul see loogika väga ei kehti. AS-i Betoonimeister juhataja Kalle Suitslepp ütleb, et tsement on rahvusvaheline kaup, konkureeritakse suurete kontsernide (Heidelberg vs. Cemex) ja riikide (Läti vs. Eesti) vahel ning üldjuhul ongi tsemendimüüjate koduturu marginaalid kõrgemad.

Nii tasubki osadel meie ehitusmaterjalide tootjatel tuua tsementi Lätist ja samas Läti firmadel tasub soodsamalt tsementi küsida Kundast. Liiklus toimub mõlemas suunas.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane nendib, et tõepoolest varasemalt on ehitusmaterjalid olnud rohkem kohalik kaup. Aga tänapäeval on asjad ja äri toimimise loogika muutunud ning tootjad otsivad pidevalt uusi väljakutseid.
„Siin on heaks näiteks betoonelemendid, millel on ees mitmesuguseid takistusi ehitusmaavarade kõrgete keskkonnatasude näol ning meie teedel võib liigelda oluliselt kergemate autodega, aga eksport Skandinaaviasse läheb hetkel väga suurepäraselt. Arvan, et üle poole praegu toodetavatest seinapaneelidest võiks betoonelementide puhul minna ekspordiks.vSee tähendab, et igale materjalile ja tootele on võimalik anda oma eripära või oma lisaväärtust, mida siis ka ekspordiks (nagu siseturulgi) pakkuda,“ seletab Enno Rebane.

Seotud lood:

Eesti materjalitootjad ostavad tsementi nii Lätist kui Kundast

Näiteks sillutuskivide tootja AS Ikodor, mis omab Eestis oma sektori turust 30%, toob tsementi Lätist, sest seal olevat odavam. Hinnavahe Kunda Nordic Tsemendiga on küll veidikene vähenenud, kuid siiski piisavalt kõrge, et lätlast eelistada.
Sillutuskivide turumaht on aastas ca miljon ruutmeetrit, sel aastal ilmselt tuleb see maht mõnevõrra suurem. Suuremad tegijad sillutuskivide turul on Talot, Ikodor, Rae Kivitehas.
21 aastat turul tegutsenud AS-i Ikodor juht Jüri Truus ütleb, et selle aja jooksul on sillutuskivide hind tõusnud turul buumi ajal ligi 9 euroni ruutmeetrist, masu ajal kukkus hind alla kuue euro. Praegu kõigub hind 7 euro ümber. Sillutuskivi on raske, transpordikulud söövad kogu hinnaedu ära, seega Ikodor eriti oma kaupa ei ekspordi. Pisikesed kogused on läinud Soome.

„Kunda Nordic Tsement on Eestis turgu valitsev ettevõte, mille turuosa on üle 50% ning kes peab konkurentsireeglite tõttu müüma kõigile tarnijatel ühesuguse hinnaga. Allahindlust tehakse ainult aastase müügimahu pealt, sellest tulenevalt saavad suuremad ostjad muidugi ka paremat hinda. Läti Cemexil aga selliseid piiranguid ei ole ja seetõttu saavad nemad just meie väiksemate koguste ostjatele pakkuda Kundaga võrreldes paremat hinda. Kunda ja Cemexi tooteportfellid on veidi erinevad, meie ostame materjali mõlemalt, rohkem muidugi Kundast, vähem Cemexist. Oma osa mängib tarbija asukoht. Mida rohkem Kundast lõuna ja lääne poole, seda suuremaks kasvab transpordikulu Kundal ning seda odavam tuleb Lätist toodud kaup,“ seletab Kalle Suitslepp.

Ehitusmaterjalide kaal ei mängi müügi juures põhirolli

AS Kunda Nordic Tsement müügidirektor Imre Leetma ütleb, et kaal ei oma tänapäeval ehitusmaterjalide puhul enam absoluutselt mitte mingisugust rolli, kui kaupa ise kannatab eksportida. Parim näide on siin meie raudbetoonist seinapaneelide tootjad, kes viivad poole oma toodangust Rootsi, aga ka Norrasse ja Soome. Sirkliga transpordiraadiusi võib tõmmata üksikutele toodetele nagu kaubabetoon, mida tõesti ei kannata kaugele vedada - see lihtsalt kivistub autos ära.
„Muide, üks korralik treileritäis seinapaneele kaalub palju rohkem, kui üks tsemendiveok, mis võtab peale umbes 30 tonni. Meie veame oma kaupa 80% ulatuses raudteevagunitega, kus vagun võtab peale üle 60 tonni tsementi,“ seletab Imre Leetma.
Asi algab ikkagi sellest, kui sinu tootmiskulud ja tarnsport on piisavalt efektiivsed ja sihtturul saab veel mõistlikku hinda küsida, siis tasub igal juhul vedada. Kundast lähevad tsemendilastiga teele 6000-tonnised laevad ka Soome poole.

Soodsam hind eksporditurul pole dumping

„Meie müüme Läti turule umbes sama palju kui Läti tootja meie turule. Umbes 27-28% on meie osa lõunanaabrite turul. Lätis on tsemendi keskmine turuhind isegi veidi kõrgem, kui tsemendi keskmine hind Eestis turul. Tootmiskulud on meil mõlemal enam-vähem võrreldavad. Toodang liigub mõlemas suunas ja see ongi vaba turg,“ ütleb müügidirektor.
Cemex toob tsementi Eestisse autodega ja see on kallis variant. Aga siiski, kui toote muutuvkulud on juba kaetud ning tootjal õnnestub kaupa eksportida, siis ettevõtte püsikulud lähevad ka odavamaks ja see tegevus õigustab end igal juhul.

Eksportturgudel odavama hinnaga tsemendi müümist Imre Leetma sõnul kindlasti dumpinguks nimetada ei saa. „Alla omahinna ju materjali ei müüda. Kui muutuvkulud ja transport on kaetud, siis ei saa seda dumpinguks nimetada,“ lisab ta.
Üks põhjus, miks Läti tootja meie turust väga huvitatud on, seisneb tootmise eripäras - Cemexi tehases töötab vaid üks ahi, mida vastavalt turu nõudlusele ei saa nii lihtsalt nupust sisse ja välja lülitada. Läti tootja peab igal juhul leidma oma toodangule turgu. Kunda olukord on veidi lihtsam, sest seal töötab kolm väiksemat ahju, millega saab paindlikumalt opereerida.
Läti tehas asub Riiast 130 km Liepaja poole ning kõige paremini sobivad Cemexile Lõuna-Eesti kliendid.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare