NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
11.01.2018 10:20
Ega need soojad talved ei pruugi j22da ju ? Aina üha soojenevas kliimas , no hallo see on müüt
11.01.2018 13:21
Meil ei ole ju enam mõistet kütteperiood ja seega ei saa rääkida mingisugusest soojast talvest. Kui jõulude ajal ja jaanipäeval on sarnane temperatuur, siis ilmselgelt on kütet vajav periood palju pikem.
    13.01.2018 09:52
    Tõepoolest! Oman samuti maasoojuspumbaga küttesüsteemi ja paaril viimasel aastal olen praktiliselt aastaringi ruume kütnud. Soojemal perioodil küll minimaalselt (küttevee temperatuur ei ületa 30 kraadi). Asi on nimelt selles, et jaheda ja niiske ilmaga muutuvad ruumid ruttu niiskeks. Niiskus aga on kahjulik nii hoonele, kui inimestele. Niiskes ruumis tundub ka 22 kraadine toasoe jahedamana.
11.01.2018 13:33
Talvel pluss kraadidega kütmine ei tasu ära,sest vesi ja veri veel ära ei külmu.
Tuleb jahedaga lihtsalt harjuda :-)))
    13.01.2018 09:52
    pärast ainuüksi niiskuse pärast on vihmasel talvel vaja kütta.
    13.01.2018 11:23
    Ma olen nii loll, ei saa siiani aru kuidas see maasoojuspump ennast ära tasub, kõigepealt on algne soetamine ja paigaldus röögatult kallis 12 000 + 500 eurot igal aastal elektri peale, jäädki maksma nagu surnud hobust. Palju lihtsam võimalus on kraavist leppa lõigata ja saab aastaks vajamineva kütte 15 euroga kätte, lisaks füüsilist tööd mis tervise korras hoiab.
    13.01.2018 12:12
    siis tasubki, kui pärast kogu kupatus maha müüa ja ka siis, kui põlvest põlve edasi pärandatakse.
11.01.2018 16:18
järgmine samm on ilmselt maa/õhk/vesi pumbad, sest pole mõtet väänata välja soojust märtsikuuks nulli langenud maakontuurist kui õues on juba +10 °C.
Siis saab hakkama lühema maakontuuriga või saab palju parema COPi.
12.01.2018 15:01
Enamiku selliste seadmete tasuvusaeg on liiga pikk ja/või kui hakkab ära tasuma, vajab mingi detail remonti või väljavahetamist. Puudutab ka näiteks elektriautosid, päikesepaneele jne.
12.01.2018 15:06
Delfi toimetus peaks Nobeli preemia endale saama. Nad teavad täpselt, et järgnevad Eesti talved on üha soojenevad. Kersti või keegi peaks hakkama asja ajama. Saame kuulsust juurde. Kiiruga nüüd!
12.01.2018 15:41
Hale,mis s... artiklite eest raha saavad...
12.01.2018 16:58
Maaküttemehed, öelge ausalt kui suured on teie elektriarved
    Näita vanemaid (11) Laadin kommentaare...
    13.01.2018 08:44
    detsembri kulu 773kWh = 33€ Alexela energiale + ca 20€ EE liinitasu. maja 120m2.
    13.01.2018 09:56
    Daikin uus õhk-vesi pump, renoveeritud 180m2 vana maja, detsember 1870 KW*h. Täna kui -10 peale kruvis läks kulu selgelt suuremaks.
    13.01.2018 12:20
    on näiteks el.küte - konvektorid - maja veel soojustamata, aga külmal niiskel ajal 120.00 euri kuu. maasoojuspump on autonoomne! kui EE kraanid kinni keerab ka temast mitte olevatel põhjustel saab ilma puude ahjuajamiseta jahe olema ehk külm.
12.01.2018 17:55
Detsembrikuu elektrikulu oli Nibel koos sooja vee soojendamisega 630 kwh -kulu seega midagi 80 euro ringis vist. Maja ligi 200 m2, energiaklass C, Columbia kivist , soojustus 200 mm, suure kolmekordsed pakettaknad põrandani.
12.01.2018 18:57
Mis see maasoojuspump asjasse puutub? Soojad talved muudavad õhksoojuspumpade kasutamist õigustatumaks.
Maasoojuspumpade miinus on kõrge ehituse hind ja suhteliselt suur elektrikulu agendi torudes liiigutamiseks. Plussiks on sõltumatus VÄLISÕHU ÕHUTEMPERATUURIST, mis omakorda on õhksoojuspumpade miinuseks
    13.01.2018 10:39
    Maasoojuspumba jaoks peab olema ka maad ennast. Sellist maad, mida jahutada kannatab. Mitte nii, et talvel on küttekulu väike, aga aias hakkavad taimed kasvama alles jaanipäeval.
    13.01.2018 12:32
    Mul on maaküttekontuur kõige niiskema koha peal ja mul poleks midagi selle vastu, kui seal taimed alles jaanipäeval kasvama hakkaks. Aga, kuram, mühab seal igasugune malts kõige varem ja kõige reipamalt!
12.01.2018 19:21
Kui kohe-kohe hakatakse ehitama ainult liginullenergahooneid, mis vajavad peaaegu null kütet, siis milleks üldse mingi küte, maaküte ju kah lihtsalt küte. Ja kui küttevajadus nullilähedane, siis pole ju üldse mõtet rääkida kütte maksumusest... ja osta kalleid maakütteseadmeid...
???
    12.01.2018 20:22
    Ole hea ja mine loe mida tähendab liginullenergia maja :)
    12.01.2018 21:00
    liginullenergia tähendab seda, et peale maja valmimist tuleb sul peaaegu nullis raha ja energiaga elu lõpuni pangalaene ja hoolduskukusid maksta. liginull on võimalus, et jõuad selle enda elu jooksul kinni maksta ja sinu pärijad hakkavad edasi maksma.
    13.01.2018 07:44
    Mina lugesin jällegist paradoksaalselt Paradoksi irooniat. Aga mina oma funktsionaalse lugemisoskuse omandasin 50 aastat tagasi. Ka paradoks.
12.01.2018 19:21
15 aasta vanusel süsteemil tuleb juba arvestada ka muude kuludega - näit. eelmisel sügisel rikkus el. katkestus ära juhtelektroonika (õnneks kodukindlustus hüvitas), lisaks on remonditud kontuuri soojusvahetit (leke mis sai kinni joodetud), esbe klapi juhtelektroonikas on olnud külmjooteid vibra tõttu, põrandakontuuride pump vahetatud (vana kiilus lihtsalt kinni), korra on gaasi lisatud (lekke põhjust ei suutnud tuvastada), ventika elektroonika plaat vahetatud, siin-seal vee lekkeid kõrvaldatud. Ei ole nii et ostad soojuspumba ja võid selle keldrisse unustada -mingi rikas rootsi penskar ehk... Kui pumbal pole autom. õhutust siis perioodiliselt on vaja mantelveesärki õhutada, maakontuuri filtrit perioodiliselt kontrollida/puhastada, vent. seadme tolmufiltrit pesta. Siiani pole ametlik edasimüüja suutnud meie kliimas toimivat küttegraafikut seadmesse sisestada - kui sellega eksid siis on koheselt elekter taga või maja jahe ning säästlikust küttesüsteemist võib vaid unistada. Tegemist ja mässamist on piisavalt, uskuge. Vahest tänapäeva pumpadega mitte nii väga. Vahepeal polnud ka esindajat Eestis (eelmine pani poe kinni), mul IVT pump.
12.01.2018 20:03
siis tasub täitsa mõelda maakütte peale ja kogu ehitus ja kütesüsteem juba algselt vastavalt projekteerida.
siis tasub asi end küll ära.
kui aga hakata valmis maja maaküttele üle viima,siis tuleks küll pikalt järele mõelda ja raha lugeda.üldjuhul oleks raha ahjus põletamine odavam kui maaküttega kütta
    12.01.2018 20:37
    Rahapõletamine ei ole maasoojuspump küll ühegi vähegi sooja pidava maja korral, aga selle eelis tuleb tõeliselt välja vaid kohe alguses planeerides (või kapitaalselt ümberehitades): põrandaküte, paralleelne tarbevee soojendamine, sobiv pinnas maja ümber ja piisav kontuur, hoone hea soojustus, soojustagastus.
    Kehva soojustuse ja radiaatoritega kütmisel on maasoojuspumba otstarbekus kahtlane. Ja muidugi aeg ning viitsimine - kui on talu, oma mets, ise teed puid, ise kütad halgudega, siis sellest odavamat lahendust pole ja maasoojuspump ei konkureeri. Aga kui tihti oled ära, kütta ei viitsi või ei saa ja autonoomset lahendust tahad, siis mina mugavamat lahendust ei tea.
12.01.2018 21:12
tasuks veel lisada et maasoojuspump ei tasu end renoveeritavas majas niivõrd ära kui uues. ja ka seda et küttejaotus peaks olema võimalikult madala temperatuuriline ehk siis põrandaküte kogu hoone ulatuses (loomulikult vöimalikult madalate soojukadudega maja, vendi soojustagastus jne)
renoveeritatas majas on üks parim ja tänapäevaseim lahendus õhk/õhksoojuspump kombineerituna nt ahju või kamina või muu tahkeküttesüsteemiga. vöi siis otseelekterküttega. õhk/õhk on ülihea lahendus kuna maksab suht vähe, on täisautomaatne, suht pikaealine (ca 10+ aastat olenevalt mudelist) ja kiire lihtne paigaldus.
12.01.2018 22:23
Oleks nagu ka külmatehnikast mööda käinud ja imestan nii lolli pealkirja üle.
Soojuspumbad tasuvadki ennast ära vaid sooja talvega. Liiga külma korral jääb kasutegur väikeseks. Soojuspump on tagurpidi külmkapp- aurusti (külmaagensi soojuse võtmise koht) asub tal õues ja kondensaator (soojendaja) toas.
13.01.2018 08:05
Mingit soojenemist ei ole lambad. Küll see külm periood varsti pihta hakkab. Nii 20 aastat.
13.01.2018 12:15
Oman 100 m2 maja ja kütan seda bitcoini kaevandamisega. El. arve on 70 eurot kuus. Kusjuures krüptot saan ma tagasi 600-700 eurot. Ehk siis ma kütan maja tasuta ja saan vähemalt 500-600 eurot pealegi.
    13.01.2018 12:41
    Kui see 70 eurikut on koos võrgutasu ja muu mudruga, siis ligikaudu on elektrivõimsus 800 W. Sellega ei küta 100 m2 maja isegi siis, kui see võimsus kõik kütteks läheks...
    13.01.2018 13:03
    Hetkel kütab küll. Väljas ju soe. Olen sel talvel ainult 2 korda ahju pidanud kütma. Maja on 10 a vana ja hästi soojustatud. Seinas 25 cm. villa ja laepeal 60 cm. villa.
    Kusjuures enamus arvutustehnika võimsusest lähebgi soojuseks. Kui süsteem tarbib 800 w tunnis siis soojuseks eraldub umbes 790 w. Ülejäänud on nn. kasulik töö.
13.01.2018 13:22
Mul on 10m2 maja. Kütan seda . kaevamisega. Kaevan käiku. Maja kütab muidu riik.Null kulu.
Kuid kui käigu valmis saan, siis sooritan vabaduses mingisuguse jäletu kuid siiski tõeliselt kurja teo, misjärel delfi kommentaarium rumalatest kommentaaridest tingituna läheb äärmiselt kuumaks ning kliima soojeneb 2%.
Kui õnnestub hakkan poliitikuks või riigiametnikuks.
Kas kuri tegu tasub end ära? Pole kindel, võin istuda aastaid kuid igakuised arved see eest on väikesed.
Hea ju soojas kodus istuda ja hingerahu on olemas.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega