Kas valida soojustatud või täispuidust välisuks? Põhjus, miks välisuks kõmiseb



Kas valida soojustatud või täispuidust välisuks? Põhjus, miks välisuks kõmiseb
Shutterstock

Üks koht, mis kodust sooja välja laseb, on soojustamata välisuks. Kui valida soojustatud või täispuidust välisukse vahel, siis asjatundjad soovitavad esimest.

„Kuna varasem välisuks paistis läbi ja hoidis ainult natuke õuest sissepuhuvat tuult kinni, siis oli vaja selle asemele korralikumat välisust. Vaatasin erinevaid pakkumisi internetist ja ka ehituspoodidest, kuid lõpuks sai valitud Jeld-Weni välisuks Basic B0020. See sobis hästi maja välisilmega ja ukse soojuskadu oli ka väiksem kui 1 W m2 kohta,” pajatab oma maja uuendust tegev Martin. Välisuks oli tal kavas vahetada välja juba mullu, kuid omajagu aega võttis sobiva ukse otsimine, mis ei murraks jalust ka rahakotti.
„Väljavalitud uks on suhteliselt kerge ja pole nii massiivne, kui võiks üks maja välisuks olla, kuid pakub siiski kindlust ja näeb hea välja. Hinna ja kvaliteedi poolest on kindlasti tegu hea uksega. Puidust ukse tegemine oleks ligi kolm korda kallimaks läinud ja seda ei lubanud piiratud eelarve isegi kaaluda,” tunnistab Martin.

Puit mängib muutlikus ilmas

„Soojustatud uste puhul valmistatakse esmalt männipuidust karkass, mis täidetakse vahtplastiga. Seejärel liimitakse karkassile peale õhuke alumiiniumleht ja selle peale omakorda puitkiudplaat. Edasine on juba viimistlemise küsimus, kas spoonida või värvida,” räägib Avo Põldma, Aavo Puukoda OÜ omanik, kuidas soojustatud ust valmistatakse.
Põldma kinnitust mööda sobib kodusoojust hoidma soojustatud välisuks pisut paremini kui täispuidust uks. „Esiteks on see, nagu nimigi ütleb, soojapidavam. Teiseks on see ka stabiilsem ja ei mängi nii palju kaasa ilmamuutustega kui täispuidust uks,” lisab ta.
Põhjus on selles, et kui vihmasel perioodil on õhuniiskus pikemat aega kõrge, siis puit paisub ja kui seejärel päike taaskord mitu päeva kuivatab, siis tõmbub puit jälle ajapikku kokku. Täispuitukse puhul on ainult aja küsimus, kuna tekivad ukse kilpide sisse väkesed mõrad. Soojustatud uksega seda hirmu ei ole ja seepärast sobivadki soojustatud uksed paremini väliskeskkonda.

Seotud lood:

Soojustuseta uks kõmiseb

Tisler Allan Aasametsa sõnul on välisukse tellija üsna kindel oma soovis ja nõudmistes nii materjali kui ka disaini osas. „Oleme teinud välisuksi tammest, männist, samuti siledaid, spoonitud uksi. Tammest ja männist valmistame just kilpuksi, mille kilpide sees kasutatakse tavaliselt soojustuseks SPU-d. See on penoplastitaoline materjal, aga penoplastist tihedam, ei vetti ega tõmbu kokku, pehki ega hallita ja selle soojustusomadused ei muutu aastakümnetega,” pajatab tisler, kuidas puidust ust soojustatakse. Sile uks koosneb eraldi n-ö kehast (mänd), mis liimitakse kokku eelnevalt vastavasse paksusesse hööveldatud ja tehakse selline raam, mille sisse pannakse siis penoplast või SPU. Tavaliselt on täitematerjal 50 mm paks.
„Villa ukse soojustamisel ei kasutata, kuna see vajub ajapikku kokku ja ei ole väga mürakindel. Penoplast ja SPU-plaat on lisaks müra tõkestamisele tuulekindlad. Välisuksed tellitakse ikka soojustusega, muidu jääb uks kõmisema,” märgib Aasamets.
Siis tuleb pressimise osa. Tisleri selgitust mööda liimitakse tavaliselt ukse mõlemale poolele kasevineer. Võib kasutada ka keskmise tihedusega (700–800 kg/m3) kokkupressitud puidutolmplaati MDF, mida hiljem spoonitakse tavaliselt tammespooniga. „Aga on ka tavapärasest erinevaid katteid soovitud, näiteks eebenipuu spooni,” ütleb ta.
Kõik uksematerjalid liimitakse pressi abil kokku, edasi tuleb mõõtusaagimise protsess. Kilpuksed hööveldatakse vastavasse laiusesse. Kui kõik see on tehtud, algab uksehinge pesade freesimine. Kuna tegu pole masstootmisega, siis tehakse seda käsifreesiga. Kui kõik see tehtud, viimistletakse uks vastavalt kliendi soovile. Kõige viimasena paigaldatakse hinged ja lukud ning uks on valmis paigaldamiseks kliendi juures.

Uste tuultpidavaks muutmine

Kui tuba on külm ka siis, kui kõik uksed ja aknad on kinni, pead välja uurima, miks tuul tõmbab. Tihendid on odavad ja neid on kerge paigaldada ning nende abil võid säästa küttearvelt. See töö tasub ära.
-Vanaaegne vorstikujuline riidest tihend toimib hästi, kui tuul ukse ja lävepaku vahelt läbi puhub (näiteks kui oled vaipkatte üles võtnud, võib seal tekkida vahe). Selle tihendi saad oma toa värviskeemiga sobitada.
-Läve ja uksevahelise tühimiku võib sulgeda harjastega, ukse alumise serva külge naelutatud pika õhukese harjataolise ribaga.
-Iseliimuvat kummitihendit võib kasutada ukseraami külgedel ja ülaservas, et suletud uks oleks tihedalt kinni. Vahel võib seda väikeste naeltega kinnitada. Selline tihend sobib ka akendele.
Allikas: A. Jenkins „Kodu remonditööd”
Artikkel ilmus EPLi erilehes Soe Kodu

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare