Seadme sissepuhe peab olema sellise tugevusega, et õhk tõepoolest ringleb ja viib soojuse eluruumidesse laiali. Muude kütteallikate (radiaatorid, põrandaküte) termostaadid tuleks keerata piisavalt madalale temperatuurile. Õhksoojuspump võimaldab energiasäästu ainult juhul, kui sellega võimalikult palju köetakse.
Siseseade vastavalt ruumi eripärale
Oluline on see, et siseseade peab asuma kohas, kust soe õhk pääseb eluruumides takistamatult ringlema. Asjatundjad ütlevad, et kui ruumilahendus pole avatud, ei tasugi võimsat õhksoojuspumpa paigaldada. Samas leiab ka sellele probleemile lahenduse.
Peale tavaliste karbikujuliste laemudelite on olemas ka muid siseseadmeid. Näiteks elektriradiaatoriga sarnanev põrandamudel puhub sooja õhku laiemalt ja mitte väga tugevalt.
Samuti on olemas lakke integreeritav siseseade, laekassett, mis puhub õhku neljas suunas. Ripplagede taha paigaldamiseks sobib hästi kanalimudel, millega on võimalik suunata soe õhk ventilatsioonikanalite kaudu korraga mitmesse ruumi.
Soojuspumpade tootearendus toimub pidevalt ning igal aastal tuleb turule aina efektiivsemaid ning säästlikumaid masinaid.
Konditsioneer ei täida õhksoojuspumba ülesandeid
Õhksoojuspump on mõistlik paigaldada hoone madalamatele korrustele, sest soojus levib suunaga alt üles. Samuti töötab soojuspump efektiivsemalt, kui ta paikneb hoone osas, kus avatud uksed tagavad piisava õhu liikumise, et soe õhk kanduks ka teistesse ruumidesse.
Õhksoojuspumbast on kasu ka õhu kvaliteedi parandamisel – õhu filtreerimisel.
Õhk-õhk soojuspumbad saavad üle 80% genereeritavast soojusest välisõhust. Soojuspump töötab kõige paremini siis, kui välisõhu temperatuur on +7 °C. Kui temperatuur langeb, väheneb ka pumba kasutegur. Parimad soojuspumbad on tänapäeval varustatud inverterkompressoriga. Selline soojuspump suudab ka -15..-25 °C juures anda rohkem soojusenergiat kulutatud elektrienergia suhtes.
Külma välistemperatuuri puhul peab kompressor tegema tasa välisõhu ja väljapumbatava sooja õhu vahe ning see lisab koormust. Samuti muutub külmaaine ringlus aeglasemaks ja tarbimisvõimsus langeb. Alates -30 kraadisest külmast on soojuspumba tarbitav energia ning sellest saadav soojusenergia üks-ühele ning seega ei ole nii külma välistemperatuuriga enam õhksoojuspumba kasutamine otstarbekas. Võimsast soojuspumbast on külmal talvel seetõttu tunduvalt rohkem kasu, kui tema odavamast variandist. Seega oleks mõistlik pigem investeerida esialgu rohkem, et hilisem sääst oleks märkimisväärsem.
Õhksoojuspumba soetamisel ei maksa ämbrisse astuda. Odav konditsioneer ei ole õhksoojuspump. Küttekulude vähendamiseks ei tasu soetada tavalist konditsioneeri. Konditsioneeri tasuvusaeg võib ulatuda üle kümne aasta, aga seade ei pruugigi nii kaua vastu pidada. Kui on soov iga hinna eest elektriga kütta, siis selleks sobib elektriradiaator konditsioneerist paremini.
Õhksoojuspuma ostmisest on palju keerulisem hea paigaldusfirma leidmine. Kvaliteetsest seadmest ei pruugi palju kasu olla, kui see on asjatundmatult paigaldatud ja seadistatud.
Päevakorda on tõusnud ka soojuspumpade põhjustatud müra. Terviseameti andmeil on üldiselt pretensioonide põhjuseks naabruses töötavad õhksoojuspumbad. Harvemini leiab pumbaomanik ise, et tema enda paigaldatud agregaat põhjustab eeldatust valjemat müra. Lähtudes välisõhu kaitse seadusest on sotsiaalministri määrusega kehtestatud tehnoseadmete müra piinormid elamute välisterritooriumitel. A-korrigeeritud müra piirnorm päeval on 50 dBA ning öösel 40 dBA. Öine lubatud maksimaalne müratase ulatub 45 dBA. Tehnoseadme müra ei tohi normtasemeid ületada naabermaja juures ega ka naaberkorteri rõdul.
Inverterkompressor on oluliselt kallim