Kuidas seadustada korterisse ehitatud küttekeha? Millised dokumendid ja kooskõlastused on vajalikud uue ahju ehitamiseks?

 (2)

Kuidas seadustada korterisse ehitatud küttekeha? Millised dokumendid ja kooskõlastused on vajalikud uue ahju ehitamiseks?
Shutterstock

Paljud inimesed isegi ei tea, et majja küttesüsteemi ehitamine või muutmine ei käi nii lihtsalt, et teen ise sõbraga ahju valmis ja hakkan seda siis kütma. Küttesüsteemi rajamiseks peavad olema vastavad kooskõlastused nii kohalikult omavalitsuselt kui ka Päästeametilt. Paljudel juhtudel on tekkinud olukord, kus koju ehitatud ahi, pliit või kamin tuleb tagantjärgi seadustada. Millest selpuhul alustada?

Mida teha, kui valmis hoonel on olemas kasutusluba, kuid on tekkinud vajadus muuta või vahetada hoone küttesüsteem või küttesüsteemi osa? Või on vajadus tagantjärgi ehitatud küttesüsteem seadustada?
Küttesüsteemi muutmine/vahetamine on ehitusseadustiku mõistes ehitise ümberehitamine juhul, kui sellega muudetakse ehitise välisilmet või küttelahendust. Sellisel juhul tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele. Ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt tuleb kohalikul omavalitsusel kooskõlastada päästeasutusega.

Küttesüsteemi projekti seletuskirjas tuleb välja tuua järgnev informatsioon:
• Nõuete loetelu, mille alusel küttesüsteemi projekteeritakse.
• Andmed hoone asukoha kohta.
• Hoone/ruumi tuleohutuse iseloomustus (tuleohutusklass, piirdekonstruktsioonide tuletundlikus, tuletõkkesektsiooniks eraldamine).
• Kütteseadme iseloomustus (metallist toode nt saunakeris, tehases või paigalduskohas kokku monteeritav nt õhkkütte kamin, müüritud nt tellisahi, ligikaudne kaal vajadusel vundamendi rajamiseks või kandekonstruktsioonide kandvuse arvutamiseks, mõni muu kütteseade)
• Korstna iseloomustus (materjal, kõrgus, ligikaudne kaal vajadusel vundamendi rajamiseks või kandekonstruktsioonide kandvuse arvutamiseks).
Olemasoleva korstna puhul peab olema ka esitada hinnang korstnale. Kui hoonel on olemas korsten, millele soovitakse ühendada kütteseadet, siis tuleb kindlaks teha, kas olemasolev korsten ja planeeritav kasutusele võetav korstnalõõr on sobilik ja ohutu planeeritava kütteseadmega kasutamiseks.

Seotud lood:

Hinnangut korstnale võib anda selles valdkonnas pädevust omav isik, näiteks korstnapühkija või pottsepa kutsetunnistust omav isik.
Olemasolevatesse hoonetesse korstnate ja küttesüsteemide paigaldamiseks tuleb teostada vajadusel ekspertiis kandekonstruktsioonide vastupidavuse tõendamiseks. Ekspertiisiga tuleb kindlaks teha, kas olemasolev kandekonstruktsioon (põrand, vahelagi) on piisava kandevõimega, et sinna ehitada/paigaldada kütteseade ja/või korsten.
Kui kandekonstruktsioonid ei ole piisava vastupidavusega, siis välja tuua, kuidas tagatakse kandekonstruktsioonide vastupidavus.

Eksperthinnang ei pruugi küttesüsteemi ohutuks tunnistada

Mis siis saab, kui vastavaid kooskõlastusi küttesüsteemil polegi? Kui ehitada kütteseade ilma kirjeldatud nõudeid järgimata, siis on tegemist ebaseadusliku ehitustegevusega. Kui järelevalve käigus KOV või Päästeamet selle avastab, siis tuleb kütteseade ikkagi seadustada ja teha eksperthinnang.
Eksperthinnangu eesmärgiks on selgitada välja küttesüsteemi seisukord ja sellest lähtuvalt anda hinnang, kas küttesüsteemi võib kasutada või on vajalik tarvidusele võtta meetmed olukorra parandamiseks.
Eksperthinnang ei pea ilmtingimata jõudma tulemusele, et küttesüsteem on ohutu ja sobilik kasutamiseks.
Eksperthinnangu andmise kompetents on olemas korstnapühkija-meister tase 5, pottsepp III, pottsepp-restauraator III, pottsepp-meister tase 5, tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistust omavatel isikutel.

Korstnale hinnangu andmisel tuleb vastavalt planeeritavalt kasutatavale kütteseadmele tähelepanu pöörata järgmistele küsimustele:
* Kas korsten on terviklik ja ohutu?
* Kas on vajalik teha korstnale täiendavaid parandus/remonditöid?
* Mitu lõõri on korstnal?
* Kas korstnasse on juba kütteseadmeid ühendatud, kui palju, millistesse lõõridesse? (üldjuhul peab igal kütteseadmele olema omaette lõõr)
* Milline on korstna temperatuuriklass; kondensaadikindlus, rõhuklass
* Kas korstnasse on võimalik ühendada planeeritavat kütteseadet, arvestades tuleohutusnõudeid?
* Mida peab selleks tegema, et oleks võimalik planeeritavat kütteseadet olemasolevasse korstnasse ühendada?

Kütteseadme toimimise põhimõtted, ligikaudsed võimsused ja paiknemine hoones/ruumis (hoone ja ruumi plaaniline lahendus kajastada joonistel ja vaadetel).
• Kütteseadme ja korstna ohutus (ohutud kaugused põlevmaterjalidest vastavalt pinnatemperatuuridele, ehituskonstruktsioonidest läbiviikude ohutuse tagamine, kütmisel värske õhu juurdevoolu tagamine ruumi või kütteseadmesse).
Olemasolevatesse hoonetesse korstnate ja küttesüsteemide paigaldamiseks tuleb teostada vajadusel ekspertiis kandekonstruktsioonide vastupidavuse tõendamiseks. Ekspertiisiga tuleb kindlaks teha, kas olemasolev kandekonstruktsioon (põrand, vahelagi) on piisava kandevõimega, et sinna ehitada/paigaldada kütteseade ja/või korsten. Kui kandekonstruktsioonid ei ole piisava vastupidavusega, siis välja tuua, kuidas tagatakse kandekonstruktsioonide vastupidavus.
• Kütteseadmes kasutatav kütuse liik, hoiustatav kogus ja selle paiknemine hoones/ruumis koos tuleohutusnõuete tagamisega;
• Kütteseadme kasutamise ja hooldamise nõuded.

Küttesüsteemi projekti koosseisus peavad olema järgnevad joonised:
• paiknemisskeem hoone või selle osa asukoha kohta;
• korruseplaanid, kütteseadmete, korstnate, ühenduslõõride asukohtade ära näitamisega;
• vaated korstna kõrguse ja asukoha ning käiguteede ära näitamisega.

Uut hoonet ja küttesüsteemi ehitades

Kui ehitatakse uut hoonet, kuhu on ettenähtud tahkekütusel töötav küttesüsteem, mida sel puhul tegema peab?
Ehitustegevuse alustamiseks peab olema kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poolt väljastatud ehitusluba. Ehitusloa saamiseks tuleb esitada KOV-le ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. KOV määrab milliste asutuste kooskõlastus on vajalik hoone ehitusprojektile, et väljastada ehitusluba. Üks asutus on kindlasti Päästeamet. Kui ehitusprojektil on kõik vajalikud kooskõlastused olemas võib KOV väljastada ehitusloa ning pärast ehitusloa väljastamist võib alustada ehitamisega.
Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt.

Ehitusprojektis peab olema tuleohutusosa, seda kontrollivad Päästeameti ametnikud. Päästeameti kodulehel on olemas abimaterjal tuleohutusosa koostamiseks. Ehitusprojekti tuleohutusosa peab sisaldama küttesüsteemi tuleohutuse tagamise kirjeldust, selleks peab ehitusprojekti tuleohutusosas olema kirjas:
• kütteruumi asukoht hoones;
• kütteseadmete ja suitsulõõride asukoht ja arv;
• kütteseadme võimsus kW;
• küttematerjali liik;
• kütuse kogus hoiukohas;
• kirjeldus kütteseadme, korstna ja puhastusluukide ehituslikest tuleohutuspõhimõtetest, ohutuskujadest;
• katlaruumi vajalik paiskpinna arvutus/suurus;
• kirjeldus juurdepääsust korstna teenindamiseks;
• nõuete loetelu, mille kohaselt projekteeritakse ning tagatakse küttesüsteemi ohutus.
Allikas: Päästeamet

Kuidas maja küttekulud nulli viia, sellest loe siit.

Kuidas küttekolded ökonoomsemaks teha, sellest saad lugeda siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare