Kuidas valada vastupidav betoonpõrand?

 (1)

Kuidas valada vastupidav betoonpõrand?
Shutterstock

Betoonpõranda valamine ja viimistlemine ei ole töö kergete killast ja nõuab teadmisi ning soovitavalt ka praktilisi kogemusi. Kes on aga siiski võtnud plaani ise see töö ära teha, siis on hea teada mõnda olulisemat tööetappi.

Kui plaanitakse hakata ise betoonpõrandat valama, siis esmalt tuleks võtta laser nivell ja kontrollide põranda kõikumine ning seejärel arvutada vajamineva betooni hulk, arvestades seejuures põranda keskmist kõrgust.
Tööks läheb tarvis ka rihtlatti, mis peab olema vastavuses ruumi mõõtmetega. See tähendab, et rihtlatt peaks olema piisavalt pikk, et ulatuda ühest seinast teise. Leides sobiva pikkusega lati, sujub töö palju ladusamalt.
Muidugi läheb tööks vaja sliipi ehk metall hõõrutit, millega vabanetakse ebaühtlustest ning suunatakse betoon vajalikesse kohtadesse. Lõpuks kasutatakse üldjuhul kopteri abi, et lõpptulemus saaks võimalikult sile ja tasane.

Enne betooni tellimist oleks otstarbekas mainida betooni valmistajatele, et soovid kasutada seda põrandavaluks ning tuleks vaadata, et betoon väga paks ei oleks, sest muidu on seda raske suunata ning võib üsna kergelt kogu projekti ära rikkuda.

Kogenud spetsialistid kasutavad majakaid, et kontrollida põranda kõrgust ja muid näitajaid ning lükkavad üleliigse betooni vajalikematesse kohtadesse. Oluline on jälgida, et majakate vahe poleks pikem kui latt, millega rihtima soovid hakata.
Pärast majakate tegemist tõmmatakse majakate vaheline betoon sirgeks ja kui kusagile on betooni ülemäära palju saanud riisutakse betoon õigele kõrgusele.
Pärast kuivamist saab alusta kopteriga betooni lihvimist, kuid enne seda oleks otstarbekas teha seinte ääred liibiga. Et betoonpõrandad saaksid ilusa lõpptulemuse või ettevalmistatud järgmiseks etapiks, tuleb neid ka põhjalikult lihvida.

Seotud lood:

Enne värvimist tuleb siiski betoonpõrand tasandada

Enne betoonpõranda värvimist peavad olema kõik ettevalmistustööd tehtud. Eluruumide põrandatel ei ole väga suurt koormust. Ka tasandussegu survetugevus võib olla madalam, näiteks 20 Mpa. Näiteks suurt kasutuskoormust taluval garaažipõrandal peaks kasutama tasandussegu, mille survetugevuse on üle 40 Mpa. Kui elamus on vesipõrandaküte, siis kütmisest põhjustatud paisumisele ja kahanemisele peavad pehmemad segud pragunemata paremini vastu kui kõvemad segud. Põrandaküttetasandussegude survetugevus on tavaliselt 15–25 Mpa.

Loe veel

Ladude ja garaažide betoonpõrandad tavaliselt värvitakse, sageli spetsiaalse kahekomponentse epoksiidvärviga. See eeldab aluspõrandalt head nakkuvust ja piisavat survetugevust.
Sõltuvalt betoonimargist ja valu kvaliteedist võib betoonpõrand olla värvimisvalmis juba peale lihvimist, ent sageli tuleb siiski põrand enne värvimist põrandatasandusseguga tasandada.
Töötlemata betoonpõranda pind on poorne, sageli ka rabe ja ebatasane. Pärast kuivamist võib betoonplaat olla kumer, äärtest madalam ja keskelt kõrgem. Põrandatasandusseguga saab põrandaid tasandada ja kaldeid korrigeerida, seda muidugi segukihi lubatud paksuse piires. Külmades ruumides kasutatakse külmakindlat tasandussegu.
Arvestada tuleb tasandussegu piisava tõmbe- ja survetugevusega. Enne värvimist kantakse põrandale vähemalt 3 mm ühtlane segukiht.

Põrandatasandussegude valik

Olemas on ka isetasanduvaid põrandatasandussegusid. Isetasanduv segu, nagu nimigi ütleb, valgub põrandale ise laiali. Vahel on vaja terassiluri või laia pahtlilabidaga kaasa aidata.
Pumbatav segumass valgub laiali tasaselt, täidab madalamad kohad ja moodustab sileda horisontaalpinna. Probleemseks kohaks võib olla järsem kalle trapi suunas, mida mööda tasandusmass kipub põrandakaevu valguma.
Käsitsi peale kantav segu ei ole nii hea valguvusega, segumass tuleb endal põrandapinnale laiali ajada.
Tavaline põrandavalumass on tsemendipõhine jämedateraline (1,2 mm) tasandussegu, mis on mõeldud kallete tegemiseks, pragude ja aukude täitmiseks, põrandate tasandamiseks. Kihi paksus on 10–250 mm.
Tavalised põrandatasandussegud on jäme-, parandus-, peen- ja viimistlussegud maksimaalse terasuurusega alla 0,8 mm. Tera suurusest sõltuvalt on segukihi paksus 1–80 mm. Jämedateralist põrandatasandussegu (terasuurus 0,8–1,2 mm) kasutatakse tavaliselt betoonpindade tasandamiseks ja aukude-lohkude täitmiseks.

Kuivanud aluspind viimistletakse peentasandusseguga (terasuurus ca 0,3 mm) ja pärast seda on põrand valmis (laminaat)parketi või vinüülpõrandakatte paigaldamiseks. Tasandussegude survetugevus on tavaliselt umbes 20 Mpa. Kui aga põrand värvitakse või kaetakse epoksiidmassiga, siis sellest ei piisa.
Kiirtasandussegud on väikese terasuurusega, kiirelt kõvenevad ja kuivavad segud aukude täitmiseks ja põrandate tasandamiseks.

Betoonpõrand peab enne lõplikku viimistlemist olema ühtlane ja sile. Shutterstock

Allikas: NC Ehitus

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare