Kuidas vältida seente ja hallituse teket korteris? Õhku saab kuivatada mitmel erineval viisil

 (1)

Kuidas vältida seente ja hallituse teket korteris? Õhku saab kuivatada mitmel erineval viisil
Shutterstock

Ekspertide sõnul peaks korteri keskmine niiskustase jääma vahemikku 45% kuni 55%. Sellest normist kõrvalekaldumine võib tekitada ebamugavust. Liiga madal niiskustase muudab õhu liiga kuivaks. Selle taseme märkimisväärne tõus aga võib pikema aja vältel püsides tekitada kasvava hallituse ja seente tõttu seinakahjustusi ning põhjustada tõsiseid tervisehäireid.

Kuidas siis korteris õiget niiskustaset hoida? Esiteks tuleb leida niiskusallikas ja otsustada, kuidas liigne niiskus eemaldada. Maksimaalne niiskus esineb tavaliselt ilma korraliku soojusisolatsioonita hoonetes või uusehitistes, kus seinad sisaldavad hiljuti lõpetatud viimistlustööde järel veel olulises koguses vett.
Nõrk ventilatsioon või ventilatsiooni puudumine on tihti liigse niiskuse põhjuseks. Õhukindlalt suletud plastikaknad ja uksed lasevad korterisse väga vähe värsket õhku ning nõrga jõudlusega ventilatsioonisüsteem ei suuda tagada korralikku õhuvahetust.
Ka tavalised majapidamistööd aitavad niiskustaseme suurenemisele kaasa. Igapäevased tegevused, nagu näiteks pesemine, toiduvalmistamine, triikimine võivad põhjustada õhuniiskuse tõusu koguni 80-90% võrra!

Samuti tasub jälgida, kuidas näeb vannituba välja pärast kuumas vannis või dušši all käimist. Väikesed, sageli ilma akendeta vannitoad, kuivatusruumid, kus kuivatatakse rohkelt märga pesu, või isegi nõrga küttega seinakapid on ruumid, mis on seente ja hallituse tekkele eriti vastuvõtlikud. Sellega kaasneb tavaliselt ka ebameeldiv lõhn. Seentele ja hallitusele meeldib kõrge niiskustase, pimedad ja halvasti õhutatud alad ning tolm.

Seotud lood:

Kõige suurem on see probleem nende jaoks, kes ei saa enam hallituse teket vältida. Kahjuks peavad nad otsustama kemikaalide või kapitaalremondi kasuks. Seentest on väga raske vabaneda, kui nad on juba sügavale seina sisse kasvanud.

Kui liigniiskus on hoone ebapiisava isolatsiooni tulemus, tasub rakendada kaitsemeetmeid, mis takistavad seente levimist korteris, keskendudes eelkõige efektiivse ventilatsioonisüsteemi loomisele ja ruumide sagedasele õhutamisele. Siin võib abi olla ka õhukuivatitest. Seente ja hallituse teket on märksa lihtsam vältida õiget niiskustaset hoides.

Õhu kuivatamise meetodid

Õhu kuivatamine on protsess, mis hõlmab õhu aurusisalduse vähendamist. Õhku saab kuivatada erinevate meetodite abil:
* soojendamine ja ventilatsioon
* kondensatsioonkuivatus
* adsorptsioonkuivatus

Soojendamine ja ventilatsioon
See meetod hõlmab ruumi õhutemperatuuri tõstmist ja tugeva ventilatsiooni rakendamist. Mida madalam on välistemperatuur ja kõrgem kuivatatava ruumi temperatuur, seda efektiivsem on meetod. Seetõttu on tulemused kõige paremad talvel, pisut kehvemad kevadel ja sügisel ning kõige nõrgemad suvel.

Niiskete seinte kuivatamisel ei tohi ruumi temperatuur ületada 35°C. Kõrgem temperatuur võib põhjustada seintes sisalduva auru rõhu liigset tõusu, mis põhjustab seinte pragunemist ja kahjustamist. Korraliku ventilatsiooni (õhuvahetuse) puudumine niiskete seinte kuivatamisel antud meetodiga põhjustab auru imendumist kuivematesse seina- ja laeosadesse. Lisaks tuleb märkida, et õhu soojendamine gaasisoojenditega annab soovitule vastupidise tulemuse. Selle põhjuseks on asjaolu, et propaani-butaani põletamisel tekib süsihappegaas ja aur, mille tagajärjel ei tõuse üksnes õhutemperatuur, vaid ka õhuniiskus.

Selle meetodi kasutamine on kulukas. Peamiselt põhjustab seda madal efektiivsus (pikk kuivatusaeg) ja asjaolu, et parimaid tulemusi võib saavutada suurima temperatuuride vahe korral (suur küttevõimsuse vajadus).

Kondensatsioonkuivatus
See meetod hõlmab niiskuse eemaldamist õhust selle jahutamise abil kastepunktist madalamale, mis põhjustab niiskuse väljasadestumist (kondensatsiooni). Selle meetodi korral kasutatakse kondensatsioonkuivateid. Nende põhielementideks on väljatõmbeventilaator, kompressor, soojusvahetid (kondensaator ja auruti) ning laienduselement. Väljatõmbeventilaator suunab niiske õhu läbi soojusvahetite. Auruti temperatuur on kastepunkti temperatuurist madalam, põhjustades õhus sisalduva auru väljasadestumist (kondenseerumist) selle seintele.
Kondensaat kogutakse kuivati paaki või eemaldatakse kanalisatsiooni või väljapoole. Pärast auruti läbimist voolab jahutatud ja kuivatatud õhk läbi kondensaatori, kus see kuumutatakse. Tänu sellele väheneb suhteline niiskus veelgi. Kondensaatorist suunatakse kuiv õhk tagasi ruumi.

Kuivatist väljuva õhu temperatuur on 3-8 °C kõrgem, kui sisse tõmmatud õhu temperatuur. Ülalmainitud temperatuuritõus võib põhjustada vee kiiremat aurumist näiteks märgadest seintest, mis hõlbustab õhu kuivatamist ning ei põhjusta kahjustamisohtu, mis esineb kuivatuse korral soojendamise ja ventilatsiooni abil. Õhus sisalduv veekogus väheneb proportsionaalselt seadmete tööaja pikenemisega suletud ruumis.

Kondensatsioonkuivatite efektiivsus sõltub töötingimustest ning seadmete tüübist. Maksimaalne tulemus saavutatakse kõrgema temperatuuri ja suhtelise niiskuse korral. Seega põhjustab õhu veesisalduse vähenemine ka seadmete efektiivsuse vähenemist. Nende seadmete spetsiifiline iseloom ei võimalda kasutada neid temperatuuril alla 0-5°C (sõltuvalt mudelist).

Adsorptsioonkuivatus
See meetod hõlmab niiskuse eemaldamist õhust selle imamise teel hügroskoopsete materjalidega. Peamisteks selle meetodi korral kasutatavateks seadmeteks on adsorptsioonkuivatid, mille põhielementideks on veoseadmega rootor, väljatõmbeventilaator, soojapuhur, filter, korpus ja abidetailid.
Sellist tüüpi kuivatuse suurteks eelisteks on võimalus kuivatada õhku ilma jahutamata ning õhku saab kuivatada ka nullist madalamal temperatuuril. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt tööstuses.
Allikas: Masterheaters

Kuidas hallitusseen majast välja ajada, sellest loe siit.
Veel saad võtlusest hallitusega lugeda siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare