LUBIKROHV | Kasuta seda materjali nagu vanad meistrid

 (4)

Ehitusmess 2018
Meister Kermo Jürmann kannab peale lubikrohvi esimest kihtiFoto: Rauno Volmar

Lubikrohvi ja lubimörti on kasutatud pea iga vana maja ehitamisel. Lubjamört on kasutusel olnud alates 1200. aastast — selle abil on üles ehitatud Tallinna vanalinn, kus enamik hooneid on üle krohvitud just lubikrohviga. Seega on lubjal täita väga oluline roll meie ehituskultuuris. Aastaid püsiva lubikrohvi saavutad kvaliteetse lubisideaine, sobiliku krohviretsepti ning õigete krohvimisvõtetega. Kui võtad kõike seda arvesse, siis saad omale kaunid ja kestvad lubikrohvitud toaseinad või maja fassaadi.

Mida on hea lubikrohvi kui materjali kohta teada?

Vanu ja häid püsivusomadusi näidanud lubikrohve iseloomustab suur lubjasisaldus. Lisaks sideainelubjale peab segus sisalduma ka täitelupja ehk purustatud lubjakivi. Vähene lubjasisaldus ja liialt suur liiva osakaal muudab krohvi hapraks ja siis väheneb survetugevus ja krohvikihi plastsus, et toime tulla vanale majale omase „liikuvuse ja mängimisega“.

Lubi on sideainena nõrgem kui kips või tsementsideained. Sideaine ideaalses koostöös täitelubja ja liivaga peitub lubikrohvi tugevus — see allub paremini konstruktsiooni liikumisest tingitud deformatsioonidele ja seeläbi väheneb krohvipinna pragunemise tõenäosus.

Valmissegatud lubimört Foto: Rauno Volmar
Seotud lood:

Uuringud ja praktiline töö lubikrohviga on näidanud, et väike kogus hüdraulilist lisandit (tsementi) muudab krohvisegu omadusi paremaks ning tõstab krohvipindade tugevust, ilmastikukindlust ja kasutusiga.

Lubikrohviga viimistletud sisepinnad tagavad ruumides stabiilse niiskusetaseme ja minimaalse temperatuurikõikumise ning antistaatilised tolmuvabad pinnad ja krohvi aluselise omaduse tõttu ei arene hallitused ega seened.

Lubikrohvi viimistlemiseks sobivad loodusvärvid, mis jätavad pinna veeauru liikumisele avatuks — kaseiinvärvid, lubiliimvärvid, savivärvid jms.

Mida krohvimisest teadma peab?

Lubisideainel põhinevaid tooteid ei tohi kasutada madalamal temperatuuril kui +5 kraadi, kuna siis peatub lubja kivistumine. Kõige parem aeg lubjaga väljas töötamiseks on maist septembrini.

Lubikrohv nõuab korralikku läbisegamist. Selleks sobivad kahe vispliga segutrell ja horisontaalsed, spetsiaalsete mõladega segumasinad. 100 kg segu segamiseks tuleb varuda aega minimaalselt 5 minutit. Hea, kui krohv saaks enne kasutamist tunni jagu seista.

Loe veel

Puitpindade krohvimiseks on sobivaimad aluspinnad roomatt ja rooplaat. Kivipinnad alusmatti ei vaja, küll aga tuleb neid korralikult niisutada.

Lubikrohvi aluskiht roomati peal Foto: Rauno Volmar

Krohvikihti ei tohi paksult peale kanda. Kuni 4 mm terasuurusega krohvi optimaalne kihipaksus on kuni 15 mm ja kuni 1 mm terasuurusega kuni 5 mm. Iga krohvikihi kivistumiseks tuleks jätta vähemalt 3 päeva. Vastasel juhul jäävad alumised krohvikihid kivistumise vähesuse tõttu nõrgemaks kui ülemised. Lubikrohvi kivistumise taset saab kontrollida 1%-lise fenoolftaleiini lahusega.

Kergelt niiskes keskkonnas kivistub lubi kiiremini ja paremini. Niisutada tuleb krohvitavat aluspinda, igat krohvikihti selle kuivamise ajal (kuivades oludes igal päev) ja enne järgmise krohvikihi pealekandmist.

Lubikrohvi kasutamisest välitingimustes

Välitingimustes krohvimiseks sobivad kõige paremini pilvised ja sombused ilmad. Krohvida ei tohi otsese päikesekiirguse käes, liiga kiire kuivamine muudab krohvi hapraks ning pidurdab kivistumist. Oluline on, et krohvitavat pinda kataks tellinguvõrk.

Puitfassaadide krohvimisel on aluspinnana hea kasutada roomatti ja rooplaati. Seest õõnes ja piisavalt paks roostevaba traadiga kokku punutud roog hoiab krohvi tugevalt seinas ja tagab kiire kuivamise ja püsiva tulemuse.

Meie kliimas tuleb fassaadidele kanda paksud krohvikihid ja krohvima peab mitmes kihis: sisseviskekiht, täitekihid (1—2) ja viimistluskiht. Krohvikihi kogupaksus peaks seega olema minimaalselt 40 mm.

Viimistluskihi krohvimise ja värvimise vahele on soovitatav jätta 2—3-nädalane vahe, sest värv pärsib krohvi kivistumist.

Krohvitud pindadele sobib traditsiooniline lubivärv, mida kanda peale õhukeste kihtidena. Fassaadid nõuavad paksu lubivärvi kihti, kuid seda ei tohi tekitada vaid paari kihiga. Värvida tohib üks kiht päevas, eelnevalt kergelt niisutades ja olenevalt värvi
katvusest kanda peale 5—6 kihti.

Lubivärviga kaetud ja mitmes kihis krohvitud seina lõplik kivistumine võtab aega aastaid. Oluline on, et sügiseks on krohv fassaadil kivistunud sedavõrd, et külmad talle liiga ei tee. Välitingimustes tuleks tööd lõpetada hiljemalt septembri keskpaigaks.

Allikas: Säästvad Ehituslahendused/Meistri

LOE LISAKS:

Savikrohv tõuseb üha enam au sisse

Mis on savi peenviimistluskrohv ja sgrafiito tehnika?

VÄRVIKOOL | Eestiaegsed traditsioonilised värvitüübid

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare