Mida arvavad noored ehituskooli õpilased oma valitud erialast? Kas ehitaja amet toob leiva lauale?

 (11)

Mida arvavad noored ehituskooli õpilased oma valitud erialast? Kas ehitaja amet toob leiva lauale?
Vasakult: Liisi Taniroo, Matheus Leemet, Kerli Õun, Maarja Käes.Arhiiv

Tänased Tallinna Ehituskooli õpilased on homsed ehitajad. Uurisime, kuidas noored on rahul kooli pakutava tasemega ja sealt saadud oskustega ning kas omandatud oskused neid ka tulevikus ära toidavad.

Meie vestlusringis osalesid Tallinna Ehituskooli II kursus ehitusviimistluse õpilane Maarja Käes, kes saavutas kutsemeistrivõistlusel „Noor Meister 2017“ esimese koha ehitusviimistlejate seas, Tallinna Ehituskooli sel aastal plaatija eriala lõpetanud Kerli Õun, kes saavutas võistlusel „Noor Meister 2017“ teise koha plaatijate seas, Tallinna Ehituskooli II kursuse puitkonstruktsioonide ehituse eriala õpilane Matheus Leemet, kes saavutas „Noor Meister 2017“ esimese koha ehituspuuseppade seas ning Tallinna Ehituskooli kommunikatsioonijuht Liisi Taniroo.

Maarja Käes ütleb, et tema valis kooli ja eriala ajendil, et pere on endale ehitanud maja ning juba väikesest peale on ta näinud ehitustööde erinevaid aspekte. „Lihtsalt tekkis ka endal huvi ja juba 8. klassis otsustasin valiku ära. Viimistlus koosneb paljudest erinevatest lõikudest ning võimalus on edaspidi keskenduda näiteks ainult tapeetimisele või plaatimisele. Olen omandatud oskustega löönud kaasa ka oma maja ehitustööde juures. Usun, et see on tulus amet,“ lisab Maarja Käes.
Plaatija eriala lõpetanud Kerli Õun ütleb, et tema valis eriala spontaanselt. „Vaatasin internetis ringi, plaatija eriala jäi silma ning eriala tundus kohe huvitav. Positiivne on ka see, et õppeaeg on lühike. Olen maalt pärit ning palju ehitustöödega kokku puutunud. Arvan, et elus on hea ja õige teha midagi oma kätega,“ on Kerli Õun veendunud.

Seotud lood:

Tööpuudust noored tulevikus ei karda

Tundub ehk üllatav, et vestlusringis osaleb 2 tüdrukut. Ehitus peaks justkui rohkem meeste amet olema. Kooli kommunikatsioonijuht ilmestab olukorda kohe faktidega: „Veerand õpilastest on tüdrukud, kes põhiliselt on koondunud viimistluse ja restaureerimise erialale. Üks tüdruk õpib ehituspuusepa erialal, mis on füüsiliselt väga raske.“
Ehituspuusepaks õppiv Matheus Leemet kinnitab, et temal läheb oma kodumajapidamises maal kogu aeg õpitud oskusi tarvis. „Õppisin ka ühe aasta gümnaasiumis, aga sain aru, et see pole minu tee ja tulin ehituskooli. Iga mees peaks osakama oma kätega midagi teha. Kindlasti leian oma erialal tulevikus ka tööd. Olen vaadanud CV Keskuses tööpakkumisi ning seal on päris palju tööd ehituspuuseppadele,“ kinnitab Matheus Leemet.
Ka Kerli Õun on veendunud, et plaatija erialaga ta nälga ei jää. Kui näiteks Eestis ei leia tööd, siis välismaal kindlasti ning plaatija töö on seal väga hästi tasustatud.
„Maalreid on küll palju, kuid häid maalreid on kindlasti vähe. Ma praegu veel ei tea, kas jään sellele ametile truuks ka tulevikus, sest mul on palju ka teisi huvialasid. Tuttavatele jään ikka tulevikus maalritöid tegema. Juba praegu olen saanud pakkumisi, et kas ma tuleks ja teeks tööd,“ näeb Maarja Käes oma võimalusi tulevikus.

Miks ehitusturul kurdetakse tööjõu puuduse üle? Kas kool ei valmista siis piisaval hulgal ametimehi ette? Liisi Taniroo nendib, et nõudlus on turul tõesti suur. Üks tegur on tööjõu äravool Eestist. Teatud määral mängib rolli koolist väljalangevus. Ka riiklik koolitustellimus on paika pandud. Tublimad lõpetajad ja ettevõtlikumad noored alustavad oma firmaga. Kokkuvõttes annab see kõik turul tunda, et firmadel pole tööjõudu leida. „Näiteks väga sageli võtab meie „Noore meistri“ võitjad kohe oma tiiva alla firma Plaadisheffid OÜ. Nende tagasiside on olnud selline, et tööturg on hoomamatult suur ning töötada võiks 24/7. Ehituskooli lõpetajad on väga teretulnud Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis, sest käeline oskus on meie õpilastel väga heal tasemel,“ ütleb Liisi Taniroo.
Matheus Leemeti sõnul on kooli tehniline tase suhteliselt hea ning teoreetiline osa väga tugev. „Mina pole küll tundnud, et midagi oleks puudu. „Noore meistri“ kutsemeistrivõistlusel tundsin, et oskan ikka midagi teha. Muidugi on praktilist maja ehitamist koolis vähem, aga mõistetavalt ruumi puuduses seda koolimajas teha ei saagi,“ lisab ta.

Kerli Õuna sõnul on nende koolis parimad võimalused, mida üks kool pakkuda saab ning plaatija erialal on küll väga tugev praktiline baas.
„Minu õpetaja õpib ise pidevalt juurde ja rõhub ka praktilistele oskustele. Koolist saab kõik vajalikud teadmised, nagu näiteks, kuidas mingi materjal käitub eri temperatuuridel jne. Sellised teadmised saab ikka koolist, objektil seda ei õpetata,“ seletab Maarja Käes.
Liisi Taniroo sõnul kuuleb praktikalt tulnud õpilastelt sageli selliseid kommentaare, et nad pidid praktikal nii algelisi asju tegema. Ka ettevõtjad on öelnud, et nad ei saa võimaldada endale nii laia ja rikkalikku masinaparki, nagu seda koolil on.

Tööandja: vajaka jääb tõsisest suhtumisest, kaasa mõtlemisest ja soovist areneda

Plaadisheffid OÜ juhatuse liige Kaimar Halliste nendib, et professionaalset tööjõudu leida on praegu väga keeruline, sest kõik, kes midagi oskavad, on juba kusagil ametis ning suur osa töötab ka piiri taga. „Tublidele ja hakkajatele on alati kõik teed avatud ning need tööpuudust tundma küll ei pea,“ lisab ta.
Plaadisheffid OÜ juhatuse liikme Taavi Michelsoni sõnul on Harjumaal käimas tohutu ehitustegevus ning sellega seoses on paljud head plaatijad hõivatud. Paljudel firmadel on praegu töötajaid puudu.
Kaimar Halliste ütleb, et koolist tulnud õpilased peaksid teadma teoreetiliselt plaatimise ABC-d, kogemused on loomulikult veel väikesed. Väga palju oleneb õpetaja õpetamismeetoditest ja punkti paneb õpilase enda soov kaasa teha.

„Kõige rohkem jääbki vajaka suhtumisest, kaasa mõtlemisest ja soovist areneda. Kui need asjad oleks korras, siis on paljudel potentsiaali saada tasuvale tööle,“ kinnitab Kaimar Halliste.
Taavi Michelsoni sõnul on tähtis koolist saada võimalikult palju teoreetilisi teadmisi. Hiljem töömaal neid nii lihtsalt ei saa, seal lisanduvad praktilised teadmised kogemuste baasil.
„Hakkama saamine sõltub töö iseloomust. Lihtsamate töödega üldjuhul saadakse hakkama. Tihtipeale jääb puudu oskusest näha peale ette antud tööd uut tööd. Väga tavaline on koolist tulnud õpilasega situatsioon, et kui ta saab talle antud töö tehtud, siis järgmisel sekundil istub ta maha ja võtab kätte oma nutitelefoni. Õpilane peab nii koolis kui ka tööl tegema oma tegevuse huvitavaks ja püüdma näha seal arengut. Eriala õppimine ei ole kohustus, vaid võimalus ja seda peaks hästi ära kasutama,“ rõhutab Taavi Michelson.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare