Mida saab ette võtta, kui naaber kulude kokku hoidmiseks oma korterit ei küta? Kas radiaatoripõhine kuluarvestus on oma aja ära elanud?

 (76)

Mida saab ette võtta, kui naaber kulude kokku hoidmiseks oma korterit ei küta? Kas radiaatoripõhine kuluarvestus on oma aja ära elanud?
Shutterstock

Üldiselt on igasugune energia säästmine alati teretulnud. Aga mõningatel puhkudel tuleb hoolega mõelda, kas säästmist motiveeriv lahendus on ikka lõppkokkuvõttes otstarbekas ja mida see laiemas plaanis teistele kaasa toob. Mida teha näiteks siis, kui majas keskmise paigutusega korteriomanik oma radiaatorid n-ö nulli keerab ja naudib sooja ümbritsevatest korteritest?

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Urmas Mardi nendib, et see on oluline teema ja tekitab tõesti suuri pingeid korteriühistutele just kütteperioodil. Alates 01.01.2018. jõustuvas uues korteriomandi-ja korteriühistuseaduses on antud olukord ka sõnaselgelt reguleeritud.
Korteriomandi korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.

Seega, korteriomandi korras hoidmine hõlmab ka korteris vajaliku temperatuuri ja õhuniiskuse hoidmise kohustust. ”Kui mõnes korteris on küte täielikult välja lülitatud, siis tähendab see esiteks ohtu kaasomandis olevatele hoone osadele (veetorud võivad külmuda), teiseks kahjustab naaberkorterite omanike võimalust kasutada oma eriomandit otstarbe kohaselt. Jääkülm põrand või sein häirib selgelt ruumi kasutamist. Kolmandaks suurendab see üldjuhul teiste korteriomanike küttekulusid. Liiga kõrge õhuniiskus võib samuti kahjustada kaasomandit,” seletab Urmas Mardi.

Seotud lood:

”Leidub tõesti niinimetatud kavalaid korteriomanike, kes keeravad kütte maha ja seeläbi loodavad soodsama arvega hakkama saada. Vastavalt füüsika seadustele on üldteada fakt, et soojem õhk liigub külmemasse korterisse ning seeläbi peavad teised korteriomanikud rohkem kütma ja loomulikult kütavad soojaks ka parasiidi korteri. Seega selline käitumine on pahauskne. Korteriomanikud peavad üksteise suhtes käituma heauskselt ja hoiduma sellistest kavalatest tegevusest,” lisab Urmas Mardi.

Soojamõõdikud korterites on iganenud lahendus

Vabakutseline konsultant Veiko Välja juhib tähelepanu, et kortermaja on tervik ja kuigi iga korteri soojakulu individuaalne mõõtmine võib esmapilgul omada mõningast distsiplineerivat efekti, siis märkimisväärset majanduslikku kokkuhoidu sellega ei saavutata. „Energiatõhusa hoone ehitamiseks või vanema kortermaja renoveerimiseks ja tervisliku sisekliima saavutamiseks on eelkõige vaja näha tervikpilti ja sestap on soovitav küttekulude katmine kavandada pigem ruutmeetrite põhiselt,“ leiab konsultant.
Seetõttu on ka mõned ühistud võtnud vastu otsuse, et ei paigaldagi korteritesse soojamõõdikuid, sest see pole tark tegu.

Omanike keskliidu juhatuse liige Andry Krass ütleb, et soojusenergia kulude jagamine korterite radiaatoritele paigaldatud mõõdikute põhjal viib Eesti elamumajanduse arengutasemelt tagasi 90ndate aastate keskpaika, kus korteriomanikele tuli selgitada, miks ei ole katuse remont ainult viimase korruse omanike mure või miks ta ei tohi korterist ilma teiste korteriomanike nõusolekuta eemaldada radiaatoreid jne.

„Korterisiseste mõõtjatega luuakse korteriomanikule võimalus end ülejäänud korteriomanikest isoleerida ja mis veelgi halvem – oma kohustusi naaberkorterite arvele veeretada.
Teiseks tuleb arvestada, korterelamu vajab soojusenergiat kaasomandi säilimiseks ning erinevates korterelamu osades kulub selleks erinev kogus soojust. Eeltoodust tulenevalt on ainsaks õiglaseks soojusenergia kulude jagamise viisiks (keskküttega) korterelamutes, kulude jagamine kaasomandi suuruse põhjal.
Kolmandaks ei ole radiaatoripõhine kuluarvestus ka majanduslikult otstarbekas, sest majasisene ümberjagamine ei ole reaalne energiasääst, samas, kui soojusmõõdikute haldamisega suurenevad haldus- ja hoolduskulud seda vaieldamatult on. Lisaks ei saa üle ega ümber sellest, et ebaõiglane kuluarvestus võib nii mõneski korteriomanikus tekitada (ebaterve) huvi arvestinäiduga manipuleerida,“ juhib Andry Krass tähelepanu nõrkadele kohtadele.

Ta lisab, et samas on õiguslikult radiaatoripõhise arvestuse sisseviimine küllaltki keeruline. Arvestades ka korteriomanike kasvavat teadlikkust selles küsimuses, siis ei ole ette näha, et Eestis muutub radiaatoripõhine küttearvestus massiliseks.
Mis puutub korterisisest temperatuuri, siis reguleerib seda tänasel päeval kõige konkreetsemalt majandus- ja taristuministri määrus (www.riigiteataja.ee/akt/103072015034 ), mille kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 0C. Autonoomsete küttekehadega kortermajades peab siseõhu temperatuur olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele.

Kui reaalne lahendus on korteriomandi võõrandamine?

Mis siis teha, kui jonnakas korteriomanik ei täida neid reegleid? „Juhul, kui korteriomanik neid nõudeid ei täida, siis on kõige äärmuslikumaks abinõuks korteriomandi võõrandamisnõude esitamine. Samas peavad korteriomanikud, kes võõrandamisnõude esitavad, suutma oma väidet ka tõendada. See on problemaatiline nendes kortermajades, kus on küttesüsteem ümber ehitatud ning kus teostatakse soojusenergia kulujagamist radiaatoripõhiste soojusmõõdikutega. Põhjuseid, miks naaberkorter külm on, võib olla erinevaid – termostaat on maha keeratud, aken on lahti ununenud, tugev tuul, küttesüsteemi rike, jne, jne. Kuidas siis tõendada, et korteriomanik jättis korteri kütmata tahtlikult?“ toob Andry Krass probleemi lahendamisel välja nõrga külje.
Veiko Välja sõnul ei saa öelda, et kannatavad ainult lähinaabrid, tegelikult kannatavad kõik need, kes on omanikud kortermajas, mis ei oma ülevaadet tänapäeva ja tuleviku nõuetest, oma kinnisvara tehnilisest seisukorrast. „Põhiküsimus, mis vajab ikka ja jälle korteriomanikele selgitamist on see, et kortermaja ei koosne ainult korteriomanditest. Kortermaja juures vajab asjatundlikku majandamist tervik, millest n-ö pildi ettesaamiseks elik majanduskava koostamiseks on vaja omada tänapäevast insenerteavet, koos pikaajalise praktilise ehitamise ja remondikogemusega. Kui tänapäevase insenerteabe olulisust ja terviku nägemist kinnisvaraomanikele veelgi lihtsamalt selgitada, siis ei tasuks pealtnäha töökorras sapaka* remondiks või hoolduseks kasutada üksikuid kalleid mersu juppe,“ ütleb Veiko Välja.
*Sapakas - nõukaajal populaarne sõiduauto, mis vajas töökorras hoidmiseks pidevat remonti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare