Mida teha, kui parkettpõrand on saanud suuri veekahjustusi? Kas vahetada kogu põrand välja või saab kahjustatud kohti parandada?

 (4)

Mida teha, kui parkettpõrand on saanud suuri veekahjustusi? Kas vahetada kogu põrand välja või saab kahjustatud kohti parandada?
Shutterstock

Kodus juhtub vahest veeõnnetusi – kas mõni vana veetoru läheb katki või pesumasinaga juhtub suurem äpardus. Lekkinud vesi jõuab sageli kas põranda peale või alla, põhjustades selle moondumist. Mida saab siinpuhul ette võtta?

Põrandakattematerjalide valik on tänapäeval lai. Kodudes leiavad neist sagedamini kasutamist naturaalne puit ja laminaat. ASi Floorin tootejuht Tarmo Titov nendib, et neid materjale mõjutavad veekahjustused erinevalt ning seletab lähemalt, kuidas kahjustusi hinnata ja mida võiks ka ette võtta.

Kuidas reageerib liigveele naturaalne puit?
Veekahjustused on alati ohtlikud ning pahatihti võivad need esmapilgul isegi märkamatuks jääda, eriti kui vesi satub põrandamaterjali alla. Puit on oma olemuselt poorne materjal, sestap reageerib enamik puiduliike õhuniiskusele või pinnale sattuvale veele paisumisega ning kuivades kahanemisega.
Puidu suur eelis ongi see, et kuivades mõõtmed taastuvad. Samas võib juhtuda ka, et lauad hakkavad kaarduma või kihiliste parkettide puhul kihtide liimühendused lahti tulema, mis võib viia vajaduseni lauad lihvida või isegi välja vahetada.

Kuidas käitub laminaat veekahjustuse korral?
Laminaadil on väga tugev (võiks öelda lausa veekindel) pealiskiht, kuid selle all olev puitkiudplaat on tavaliselt siiski pikaajaliselt veega kokku puutudes niiskustundlik. Seejuures tekkiv paisumine ongi peamine probleem, sest hiljem kuivades ei võta laud enam kunagi sama kuju tagasi.
Mõlema põranda puhul on kõige ohustatumad ühenduskohad. Palju kurja teeb ka materjali alla pugev niiskus.

Seotud lood:

Kumb on ohtlikum – kas ülalt tilkuv vesi või põranda alla voolanud vesi?
Ohtlikum on põranda alla voolanud vesi, sest selle kahjustuse ulatust pole lihtne hinnata. Ülalt tilkuv-voolav vesi on lihtsasti lokaliseeritav ja eemaldatav.

Kuhu see liigvesi kuivab?
Materjali pinnal või sees olev niiskus kuivab harilikult ikka tagasi keskkonda (aurustub õhku). Juhul kui vesi on sattunud põranda alla, imendub see aluspõrandasse ning võib läbi aukudepragude jõuda ka naabrini.
Aluspõrandast kuivab niiskus samuti pikkamööda välja, vajaduse korral saab protsessi kiirendada õhukuivatitega jne. Õhukuivatitest saab lugeda siit.

Kas väikse veekahjustuse puhul tuleb terve parkettpõrand välja vahetada?
Tänapäeval on levinud laudparketi tüüpi mitmekihiline põrand. Juhul kui kuivades pole parkett ennast tagasi tõmmanud või kihid on liimühendusest lahti tulnud, siis üldjuhul (eriti kui on kindlustus, mis selle kõik kinni maksab) on mõistlik need kahjustatud lauad välja vahetada.
Vahel on tõesti võimalik selliseid “irvitavaid” nurki tagasi liimida, kuid sel juhul kaob ära näiteks ka tootjagarantii.
Samuti on olemas tehnikad üksikute laudade asendamiseks keset põrandat, lõigates kahjustatud lauad välja ja liimides uued asemele.
Tänapäeval kasutatavad laudparketid on kõik üldiselt liimivaba ühendusega, mistõttu korralike asenduslaudade olemasolul on täiesti võimalik põrand kuni kahjustuseni üles võtta, kahjustatud lauad uute vastu vahetada ning samas järjestuses uuesti tagasi paigaldada.
Siin on küll olemas risk, et põrand on juba pleekides tooni muutnud ning uued lauad tunduvad värvilt erinevad. Kuid ka siin saab asendada need terved lauad mõnede rohkem varju (nt kapi alla) jäävate laudadega.

Milliseid nippe saab siinpuhul veel kasutada?
Juhul kui põrand on üksnes kummis ning pole näha tegelikke kahjustusi, tasub kontrollida ümber terve perimeetri liistude alt, torude jms ümbert, kas seal on piisav paisuvahe jäetud. Ühe sarnase probleemi puhul olid põrandaliistude kruvid lastud läbi parketi aluspõrandasse, mistõttu puudus sellel võimalus paisuda ning seetõttu hakkaski põrand ennast kergitama.
Kui kruvid lahti lasti, vajus põrand kohe oma õigesse asendisse ning olukord oligi lahendatud.

Kui tegu on ainult lakikahjustusega, kas siis võib üle lakkida vaid kahjustusega liistu või peab lihvima-lakkima kogu põranda?
Kriimustused on laki üks suurim probleem ja valdavalt saab nendest lahti tõesti üksnes pinda täielikult uuesti töödeldes. Kohtparandused jäävad erineva läikeastme tõttu väga tugevalt näha.
Väiksemate kriimustuste puhul on võimalik kasutada nn laki värskendajaid, mis suudavad peita väikseimaid vigastusi ja parketi välimust taastada.
Rohkem kui kümme aastat vana laudparkettpõranda puhul ei tarvitse olla tegemist nn klikkparketiga ja kõik laudade vahelised ühendused on omavahel kokku liimitud. Seda pole paraku võimalik tervena üles võtta, et hiljem uuesti paigaldada.
Samas üksiku laua asendamise tehnikat on võimalik rakendada. Seda vaata lähemalt siit.

Kas uut põrandat paigaldades oleks tark keldrisse väike materjalivaru jätta – hilisemateks parandustöödeks?
Tooteid arendatakse pidevalt ning seetõttu on raske garanteerida täpselt sama toote saadavust näiteks viie aasta pärast. Seetõttu on soovitatav säilitada pärast paigaldamist paar-kolm lauda, mida saab vajaduse korral parandustöödeks kasutada. Samas kuna parketi tootjaid on väga palju, on tihti võimalik leida ka lähedane toode, mida saab asendusena kasutada.

Kas põrandamaterjalide puhul saab rääkida riskivabamatest variantidest?
Igal tootel on omad plussid ja miinused. Kui võrrelda laudparketti ja massiivpuitu, siis pindmiselt võime neid vigastada sama palju. Massiivpuitu ehk põrandalauda on tavaliselt võimalik taastada rohkem kordi.
Teisalt tamme põrandalaud on laudparketist oluliselt kallim. Samuti on paigaldusega seotud kulud võrreldes laudparketiga palju kõrgemad.
Naturaalse puidu kasutamisel tuleks teatud mõttes ka aktsepteerida seda, et selle kasutamise käigus tekivad põranda pinnale kriimustused ja vigastused. Kui see on aga kellelegi ületamatuks probleemiks, siis tasub kaaluda alternatiivina naturaalset linoleumi, laminaati või väga suurepäraste imitatsioonidega LVT-plaate. Kõik alternatiivid on võrreldes puiduga palju vastupidavamad ja raskemini kahjustatavad.
Allikas: artikkel ilmus erilehes ML Ehitus ja Remont
Miks põrandad sooja ei pea, saad lugeda siit.
Milliseid kahjustusi on mõttekas parandada, loe siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare