Miks juhtub kraanadega koledaid õnnetusi? Vaata lisatud videost, milliseid õnnetusi on praktikas ette tulnud

 (8)

Miks juhtub kraanadega koledaid õnnetusi? Vaata lisatud videost, milliseid õnnetusi on praktikas ette tulnud
Shutterstock

Tõsteseadmetega juhtub kahjuks liigagi sageli õnnetusi kogu maailmas, muidugi ka Eestis. Tööinspektsiooni andmeil toimub aastas ca 70 tööõnnetust tõstukite, kraanade vm tõsteseadmetega. Paraku kolmandik neist lõppevad ka töötaja jaoks raske kehavigastusega. Põhjuseks on enamasti ikka ohutusnõuete eiramine ning tõsteseadmete kehv tehniline seisukord.

Esmalt mõned juhtumid elust.
* 2005. aasta sügisel juhtus õnnetus Mikitamäel, kus tornkraana ja selle otsas olnud mobiilimasti raudkonstruktsioon läksid ümber. Kraana nool murdus keskelt kõveraks. Kraana vajus kabiiniga vastu maad. 80 meetri kõrgusest ja kuus tonni kaaluvast mobiilimastist jäi järele kägardunud rauahunnik.
* 2016. aasta juulis kukkus Tartu Lõunakeskuse hoone peale ehitusfirmale Ehitustrust AS kuuluv kraana. Enne kukkumist kraana tõstmisega ei tegelenud ja õnneks keegi viga ka ei saanud.
* 2014. aasta detsembris Pärnus Estonia spaa uue maja ehitusel kukkus kraana ümber.
* 2006. aasta mais Tallinna lauluväljaku lähedal Narva maantee ääres asuval ehitusel kukkus ühe kraana nool teise peale. Õnnetuses keegi kannatada ei saanud.
* 2015. aastal juhtus Tartus kraanaauto juhiga tööõnnetus, kui kraana noole elektriliinidele liiga lähedal juhtinud noor mees hukkus.
Muidugi on neid juhtumeid veelgi. Aastas juhtub meil ca 70 tööõnnetust tõstukite, kraanade vm tõsteseadmetega. Paraku kolmandik neist lõppevad ka töötaja jaoks raske kehavigastusega. Aga miks siis ikkagi juhtuvad kraanadega õnnetused?
Tööinspektsiooni edastatud info kohaselt iseloomustab tõstukitega toimunud juhtumeid peamiselt valesti valitud töövõtted: sõidetakse kaastöötajatele kas otsa või üle varvaste või on kaup halvasti paigutatud, mis kukub tõstukilt maha vms. Kraanadega seoses on pigem tegemist koormate ebaõige paigutusega, kus jällegi saab keegi viga, kui ei märka, et asub kraana töötsoonis.

Seotud lood:

Eiratakse tõsteseadme kontrolli vajalikkust

Tõsteseadmete kontrolli teostab tehnilise järelevalve amet. Kontrollreidide käigus on välja tulnud palju puudusi. Üldjuhul on tegemata tõsteseadmete perioodiline kontroll või kontroll enne seadme kasutuselevõttu. Pahatihti arvatakse, et tõsteseadmele on tehtud perioodiline kontroll, kui teenusepakkuja on tõsteseadmel õlisid vahetamas käinud.
Kontrolli käigus on avastatud tavaliselt ka tehnilisi rikkeid, näiteks sildkraana juhtimispuldi korpus on katki, sama juhtpuldi kaabel on katki, tõsteseadme hädaseiskamisnupp on katki, sildkraana tõste lõpplüliti ei tööta, juhtnuppude märgistus on kulunud, võõrkeelsed kirjed juhtnuppudel jne.
Samuti on avastatud isikukaitsevahendite mittekasutamist ohtlikul tõstetööl. Näiteks kraana noole töötsoonis töötav tööline ei kandnud kaitsekiivrit ja tõsteseadmega töötaval töötajal ei olnud turvajalanõusid.
Rikkumisi on tõstmise abivahenditega – puuduvad tõstekonksude lukustid, linttropid on katkised, kett-troppidel puudub märgistus oluliste tehniliste näitajate kohta jne.
Moodsad kraanad on küll muutunud turvalisemaks. Näiteks uus kõikumisvastane seade korrigeerib kõikuva lasti ja jätab selle ise seisma. Samuti väldib moodne tehnoloogia järsu koormuse teket - kraana alustab tõstet sujuvalt, sellest tingituna ei teki tõstetrossidele üleliigseid pingeid. Aga see ei tähenda, et kõiki ohutusnõudeid ei peaks siinpuhul täitma.

Mida on tarvis kindlasti jälgida ja täita?

Ekspluatatsioonis olevate kraanade/teleskooplaadurite tehniline järelevaatus peab toimuma perioodiliselt: osaline järelevaatus mitte harvem kui kord 12 kuu jooksul ning täielik järelevaatus mitte harvem kui kord 36 kuu jooksul.
Kraanade/teleskooplaadurite täielikul tehnilisel järelevaatusel tuleb läbi viia ülevaatus ning staatiline ja dünaamiline katsetamine. Osalisel tehnilisel järelevaatusel staatilist ega dünaamilist katsetamist ei tehta.
Kraana staatiline katsetamine viiakse läbi koormaga, mis ületab 25% võrra nominaalse tõstejõu, ja dünaamiline katsetamine koormaga, mis ületab 10% võrra nominaalse tõstejõu.
Ekspluatatsioonis olevad kraanad tuleb iga päev enne töö algust üle vaadata kraanajuhi/teleskooplaadurijuhi poolt ja perioodiliselt - graafikus märgitud kuupäevadel. Ülevaatuse tulemused kantakse tõsteseadme igapäevase ja perioodilise ülevaatuse päevikusse ning tõestatakse ülevaatust teostanud isikute allkirjadega.
Iga päev enne töö algust peab kontrollima vaatluse teel kõigi hüdraulilise kraana/teleskooplaaduri voolikute ühenduskohti, vajaduse korral pingutama neid täiendavalt. Kontrollima õli taset paagis, kusjuures tõstesilindri kolb peab asuma nullseisus. Proovima kõigi kraana/teleskooplaaduri silindrite tööd nende liigutamise teel äärmistesse seisudesse.
Kord nädalas peab kontrollima kraana/teleskooplaaduri kinnitust auto- (või traktori-) sassii külge. Kinnitama täiendavalt õlivoolikute kõiki ühenduskohti ja kontrollima hüdropumba ja vahevõlli kinnitust.
Kord kuus peab pingutama hüdrosilindri-kaante kinnitusmutreid, kontrollima kraana noole sarniirühendusi ning viima läbi haardeseadme ülevaatuse. Puhastada tuleb surve- ja tagasivoolufiltreid, samuti õlipaagi õhuava.
Kord poolaastas tuleb vahetada õli hüdrosüsteemis ja tagasivoolufilter, kusjuures hüdrosüsteemi puhastamiseks võib kasutada ainult petrooleumi.
Et hüdrosüsteemis kasutatav õli täidab kahte ülesannet -detailide määrimine ja jõu edasiandmine- siis tuleb kasutada kvaliteetset õli, mis on esmaseks eelduseks kraana häireteta töö kindlustamisel.
Vaata järgnevast videost, mis võib ettevaatamatuse tõttu juhtuda.

Palju õnnetusi juhtub ka tõstukiga töötamisel

Ametikoolitus toob välja 6 kuus enamlevinud õnnetuse põhjust.
Praktika näitab, et varakahjud ja töötajate vigastused esinevad eelkõige järgmistel põhjustel:
1. Tõstukijuhi tähelepanematus. Varakahjud tekivad enamasti siis, kui juht sõidab kas piiratud nähtavusega, ülestõstetud kaubaga või siis kauba maha laadimisel jättes seda kõike tehes ohutusnõuded täitmata.
2. Parkimisvead. Kui seisupidur ei ole sees või ei tööta korralikult. Kui mast ei ole vertikaalselt ja kahvlid ei ole alandatud põrandale. Kui kahvlid ulatuvad kas vahekäiku või kõnniteele on tegemist ränga parkimisveaga.
3. Tõstukijuhi koolitus. Õnnetused, vigastused, varakahjud on lihtsad tulema, kui juhil puudub adekvaatne koolitus või kogemus kaubaga opereerimisel. Juhil on vähesed teadmised hüdraulika, seadmete ja hoobade kohta, vähene arusaam tõstuki ehitusest ja opereerimis-reeglitest.
4. Isiklik kaitse. Tõstukijuhid, kes ei kanna esmaseid kaitsevahendeid nagu kaitsekiivrit, spetsiaalseid jalanõusid, kindaid või spetsiaalseid rõivaid. Veel üks õnnetuste põhjustaja on see, kui pole kasutatud libisemiskindlat materjali seal, kus tõstukijuht paneb oma jala, kas siis tõstukist väljudes või sinna sisenedes.
5. Kogenematus. Kaubaaluste vigastamine kahvlitega, kauba maha pillamine kiirustamise tõttu, järsud kurvid või halvasti laotud veosed ja/või kahvlitega liiga madalal või kõrgel hoidmine sõidu ajal. Kauba kahjustamine kuna kahvlid ulatuvad kaubaalustest liiga kaugele eemale. Üldjuhul ilma korraliku väljaõppeta ning järelevalveta on kogenematud tõstukijuhid üsna kehvad erinevaid meetodeid ellu viima ning ei tule kõige paremini toime.
6. Erikoolituste puudumine. Puudulik koolitus tulekustutite, sprinkler-süsteemide, tuleohtlike vedelike ning kemikaalide teemadel võib põhjustada rohkesti õnnetusi ja vigastusi.
Eriti tihti on liiga suure kiirusega tõstukijuhid just nooremapoolsed mehed, kel riskijulgust veel jätkub. Kuid tööl pidevalt riskides töötades põhjustatakse suuremat ohtu töökeskkonnale, kaupadele ja töötajatele ning see põhjustab ka liigset stressi tõstukijuhile.


Allikas: Ametikoolitus, tööinspektsioon

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare