Miks maja ei soojustata seestpoolt? Riskid, mida see kaasa võib tuua

 (51)

Miks maja ei soojustata seestpoolt? Riskid, mida see kaasa võib tuua
Shutterstock

Uuringud on näidanud, et enamikes kodudes õnnestub pärast renoveerimist säästa vähemalt 30-40% energiat. Renoveerimisel on oluline roll soojustamisel. Soojustada tuleks maja siiski väljastpoolt. Põhjustest tuleb järgnevalt lähemalt juttu.

Kulunud hoone kandekonstruktsioonid, seinad, mis vajavad remonti, ebapiisav soojusisolatsioon, kõrged küttehinnad või niisked seinad - need on päris tavalised probleemid paljudele elanikele. Seetõttu on nende soov parandada elutingimusi ja mugavust, nii maja sees kui ka väljaspool, ühine eesmärk, mida on võimalik saavutada pärast hoone terviklikku renoveerimist.
Viimastel aastatel on hoonete renoveerimine muutunud üha populaarsemaks. See on eriti aktuaalne, kui räägime paljukorruselistest paneelhoonetest, kuid see kehtib ka varem ehitatud väikeelamute ja eramute kohta.

Renoveerimine võimaldab vähendada soojusenergiakulusid hoones. Uuringud on näidanud, et enamikes kodudes õnnestub pärast renoveerimist säästa vähemalt 30-40% energiat.
Hoone renoveerimine nõuab igal juhul rahalisi vahendeid, kuid hinnates õigesti ja valides kõige tõhusamad energiatarbimist vähendavad meetmed, on võimalik saavutada investeeringute kiire tasuvus – just energiatarbe kokkuhoiu arvelt.
Enne hoone renoveerimise alustamist on soovitatav teostada energiaaudit ja pidada nõu spetsialistidega, kes annavad Teile nõu, kuidas saavutada maksimaalne efekt minimaalsete renoveerimisinvesteeringutega. See aitab vältida töid, millel on suhteliselt väike mõju energia tarbimise vähendamisel kogu hoone ulatuses.
Tüüpilises hoones toimub soojuskadu läbi hoone välispiirete. Soojuskadude suurus vastavate konstruktsioonide kaudu aitab otsustada, milliseid toimingud hoone renoveerimisel tuleb teostada eelkõige selleks, et vähendada energiakulusid.

Seotud lood:

Hoone renoveerimise käigus teostatakse järgmisi töid:
* Avatäidete asendamine või remont.
* Hoone küttesüsteemi uuendamine või väljavahetamine.
* Soojustagastusega kaasaegse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine.
* Kuuma vee tootmissüsteemi uuendamine.
* Taastuvate energiaallikate kasutamine.

Kuna enamikul juhtudest on hoonete konstruktsioonid (nt seinad) kulunud ja lagunevad, siis hoone soojustus välispinnal kaitseb olemasolevaid seinapindu kahjulike temperatuurikõikumiste ja erosiooni eest. Pärast soojustamist ei avalda need enam otsest mõju ehituskonstruktsioonidele ja edasine lagunemine on takistatud.

Kõik soojustamistööd teostatakse väljastpoolt

Hoone välispidine soojustamine tagab, et elu majas võib kulgeda nii nagu enne ja tööd seda ei sega. Seestpoolt soojustamise korral peavad töölised võtma paigalt maha elektriseadmeid, torusid ja radiaatoreid ning loomulikult teostama kõiki soojustamistöid siseruumides. Kui soojustamist teostatakse väljastpoolt, siis siseruumide suurus, erinevalt soojustamisest seestpoolt, ei muutu.
Seespoolne soojustus meie kliimatingimustes on seotud suurte riskidega ka hoone välispiirete toimivusele.
Välispinnalt soojustamine pakub piisavalt võimalusi, et parandada maja arhitektuurset ilmet: pole oluline, kas soovite säilitada olemasolevat või luua täiesti uut välisilmet hallivõitu näotule betoonist majale „magalates“. Tulemuseks on oluliselt paranenud elukeskkond.
Ebapiisavalt soojustatud hoone probleemiks on külma tungimine läbi välisseinte, mille tõttu muutuvad välispiirded niiskeks. Hoone soojustamisel väljastpoolt, kui toatemperatuur on 20 °C, tõuseb seina sisepinna temperatuur tavaliselt 14 °C-lt kuni 19 °C-ni. Seega toatemperatuur muutub stabiilseks ja mikrokliima meeldivaks.

Hoone välispiirete katmisel soojustusmaterjaliga väljastpoolt kogu maja justkui „riietatakse kasukasse“. See tähendab, et välditakse külmasildu korruste vahelagede ja vaheseinte juures, akende ja uste ümbruses. Praktikas tähendab see seda, et pärast soojustamist väljastpoolt on energia kokkuhoid kuni 30 % suurem kui pärast soojustamist seestpoolt.

Miks ei maksa soojustada seestpoolt?

Maja soojustamisel seestpoolt on mitu suurt puudust.
Rikutakse reeglit, mis väidab, et mitmekihilise konstruktsiooni kihtide auruläbilaskvus peab suurenema seestpoolt väljapoole. Vältimaks soojusisolatsiooni kasutamist niiskuse tingimustes, tuleb selle siseküljele paigaldada auruisolatsioonikiht. Kui ei ole kunstlikku ventilatsiooni, hakkab niiskus kogunema auruisolatsioonikihti, see omakorda aga tingib hallituse ja seente tekkimise viimistluse sisemises kihis.
Maja sel moel soojustades ei kaitsta kandvat seina välismõjude, eriti temperatuurikõikumiste eest, mis tähendab, et soojustatud sein kaotab oma olulise eelise – pikaealisuse.

Hoone välispiirete katmisel soojustusmaterjaliga väljastpoolt kogu maja justkui „riietatakse kasukasse“. See tähendab, et välditakse külmasildu korruste vahelagede ja vaheseinte juures, akende ja uste ümbruses. Praktikas tähendab see seda, et pärast soojustamist väljastpoolt on energia kokkuhoid kuni 30 % suurem kui pärast soojustamist seestpoolt.
Kivimaja puhul tuleb kindlasti vältida seinte soojustamist seestpoolt. Kui soojustus on seespool, külmub müür talvel läbi. Seina sisepind soojustuse taga on külm, sinna kondenseerub niiskus ja tekib hallitus. Seda ei pruugita mitu aastat märgata, kuid lõpuks võib niiksus rikkuda siseviimistluse ning hallitus rikub ruumiõhu. Kui aga kivimüür on väljastpoolt soojustatud, siis on ta läbini soojas ja kuivas, tänu sellele on ka ruum soe ja kuiv.
Allikas: Arto-Randel Servet, Rocwool

Soojustamismüütidest saad lähemalt lugeda siit.
Vundamendi soojustamise võimalustest loe siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare