NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
06.10.2017 15:44
EL-i seaduse kohaselt ehitatavad eramajad peavad olema plussenergia majad alates aastast 2017. Riigimajad alates 2020.
Plussenergia majal puuduvad elektri ja kyttearved,maja maksab elanikele peale.
    06.10.2017 23:35
    puuduvad elektri ja kyttearved, maja maksab elanikele peale

    ja elanikud maksavad kütte arvelt võidetud summa mitmekordselt maja renoveerimise eest, päikesepaneelide või tuulikute tarnijatele. Ning see tsükkel kordub iga 15-20 aasta tagant kui amortiseerunud seadmed vajavad väljavahetamist. Põhimõtteliselt saavad omale igikestva liisingu kaela ja ei maksa unustada, et põhivõitja on siin pank, kes kogu jutu pealt rammusaid intresse kogub.
    See on jälle üks moekampaania lahti lastud, mille kasutegur suures plaanis üpris küsitav. Ma nimelt pole sugugi kindel, et plussenergiaga maja oma kohapeal mikrotoodetud elekter saaks kuidagi soodsamalt kätte tulla kui suurtootmise puhul, see oleks lihtsalt füüsikaseaduste vastane. Soojuselektrijaama kasutegur on 35-45%, plussenergiaga majade katustele püstitatud päikesepaneelide oma meie hallis kliimas 5-15%. Vahet märkate? Ja siis tekibki küsimus, et KES sest ajupesust tegelikult võidab?
    07.04.2018 16:09
    Pole veel olemas mingeid Plussenergiamaju, praegused seadused käivad ikkagi alles Ligi-Nullenerigamajade kohta.
    Hämmastav, koolis käiakse pikki aastaid aga lugemist kuidagi selgeks ei suudeta saada.
06.10.2017 23:14
No see artikkel sisaldas ikka parasjagu udu.
1. Kivisein külma ei karda, ta kardab niiskust
2. Niiskus tungib konstruktsiooni seest väljapoole, seega tuleb nii ehk naa auruisolatsioon soojustuse siseküljele paigaldada
3. Külmasildade jutt vastab tõele
4. Väljast soojustades on välisseina sisepinna temperatuur madalam kui seest soojustamise korral, tõsi, eelnevalt mainitud külmasildade puudumine kompenseerib energiabilansi kokkuvõttes. Aga katsudes on kivisein igal juhul külmem ja radikuliidi vältimiseks ei maksa seljaga vastu kiviseina end pikalt toetada. Sisemise soojustamise korral on seesmiseks katteks mingi soojem ja urbsem materjal, kips, puit, osb vm.
5. Niiskuse kogunemise vältimiseks vajatakse ventilatsiooni igasuguse soojustamise ja tihendamise korral
Neid punkte võiks veel üles lugeda, aga peaks vist selge olema, et soojustatagu seest või väljast, tuleb seda mõlemal juhul teha õigesti. Omad head ja vead kummalgi.
Kõige suurem erinevus on seina soojuse salvestusvõimes, mis on põhimõtteline. Massiivsem (kivi, betoon) sisesein (välise soojustuse korral) on parem soojuse salvestaja, see muudab ruumi "reaktsiooniaja" pikemaks, vähendab temperatuuri kõikumisi. Aga kui kord maha jahtub, siis tuleb teda ka mitu päeva elamiskõlbulikuks saamiseks kütta.
Sisemise soojustuse korral reageerib ruum kütmise ebaühtlusele koheselt. Lülitad radika välja, ongi tuba kohe jahe. Tuled pikalt reisilt ja vahepeal pole köetud, lülitad radika sisse ja võid 5 minuti pärast kasuka varna riputada. Sisemine soojustus sobib paremini sellistele kütteseadmetele, mis suudavad automaatselt ühtlast temperatuuri hoida, peamiselt erinevad elektrikütte seadmed. Väline soojustus osutub aga paremaks valikuks ahikütte korral, kompenseerides kütteseadmete ebaühtlust.
Muidu soojuskadudes ja muudes näitajates praktiliselt vahet pole. Hallitamised jm hirmujutud kehtivad valesti ehitatud seinte puhul, ka välise soojustuse korral koguneb kondens kui aurutõke ja tuulutus puuduvad. Kõige parem kasvulava hallitusele, mädanikele ning muudele õudukatele ongi soe ja niiske, külmas keskkonnas seevastu säilib kõik palju paremini, isegi kivi.
    07.04.2018 16:12
    Kõik sõltub ikka radiaatoritest mida kasutad.
    Kui kasutad, soojust mittesalvestavad alumiinium- või terasradiaatorit, siis on tuba kohe külm. Kui kasutad soojust salvestavat malmradiaatorit, siis on tuba veel tükk aega soe tänu kogunenud soojusele.
    Mingi päev tagasi uurisin uute radiaatorite tüüpe ning malmradiaatorid olid keansti endiselt olemas.
    13.04.2018 16:31
    Kui palju soojust salvestb üks malmradiaator võrrelduna näiteks ühe 8m pika, 3,5m kõrge ja 0,25 m paksu kiviseinaga?
13.04.2018 18:49
See aurutõkke asi ei kehti enam 100%. Suvel hoitakse uutes hoonetes sisetemperatuur välistemperatuurist madalamal. Põhimõtteliselt peaks kondekas tekkima aurutõkke taha. Võib-olla tekibki, pole olnud võimalust uurida.
13.04.2018 18:57
Jumal küll kust tulevad sellised linnalegendid soojustamisest?Teeks nii,et ehituse teemal võtavad sõna ainult need kes sellest midagi jagavad.alustades artikli autorist kes Google tõlkega midagi kokku üritas soperdada.
Palun soojustage kiviseinu AINULT väljaspoolt ja uskuge see reegel pole kuidagi seotud tundega kuidas sein selja vastas tundub või kuidas ta sooja salvestab.
Teisalt kesse ikka keelata saab,kui inimesed tahavad ,et nende kinnisvaral kandvad konstruksioonid läbi külmuvad ja kastepunkt sisemise soojustuse taha tekib.Head mädanemist.
Eestis on tõsine probleem pofessionaalsete ehitajatega ja teabega.Vähe aega tagasi juhtusin naabrist parem saadet vaatama.Tegemisel oli vannitoa hüdroisolatsioon.Vaadates vajus suu lahti ja mõtlesin,et minusugune ``kalevipoeg``saaks hoobilt ametist lahti kui midagi sellist kokku keeraks.Üks parimaid kohti oli kuidas segistitorude läbiviikudele mansette pandi.Ja panija oli Kiilto esindaja.
13.04.2018 20:05
Jama ruudus, sest ka seestpoolt saab väga edukalt soojustada, kõik sõltub konkreetsest objektist ja konkreetsetest tingimustest, milline variant valida...
Kuid niimoodi soojustada nagu on näha illustreerival pildil, ei soovita kellelgi, sest kui tuugalt täis toppida ja vill kokku pressida, siis kaotab ta oma soojusisolatsiooni omadused - näit 50cm laiuse kohta peab villa laius olema 50,5 cm, rohkem kokku pressida ei tohi.
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega