NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
06.10.2017 23:14
No see artikkel sisaldas ikka parasjagu udu.
1. Kivisein külma ei karda, ta kardab niiskust
2. Niiskus tungib konstruktsiooni seest väljapoole, seega tuleb nii ehk naa auruisolatsioon soojustuse siseküljele paigaldada
3. Külmasildade jutt vastab tõele
4. Väljast soojustades on välisseina sisepinna temperatuur madalam kui seest soojustamise korral, tõsi, eelnevalt mainitud külmasildade puudumine kompenseerib energiabilansi kokkuvõttes. Aga katsudes on kivisein igal juhul külmem ja radikuliidi vältimiseks ei maksa seljaga vastu kiviseina end pikalt toetada. Sisemise soojustamise korral on seesmiseks katteks mingi soojem ja urbsem materjal, kips, puit, osb vm.
5. Niiskuse kogunemise vältimiseks vajatakse ventilatsiooni igasuguse soojustamise ja tihendamise korral
Neid punkte võiks veel üles lugeda, aga peaks vist selge olema, et soojustatagu seest või väljast, tuleb seda mõlemal juhul teha õigesti. Omad head ja vead kummalgi.
Kõige suurem erinevus on seina soojuse salvestusvõimes, mis on põhimõtteline. Massiivsem (kivi, betoon) sisesein (välise soojustuse korral) on parem soojuse salvestaja, see muudab ruumi "reaktsiooniaja" pikemaks, vähendab temperatuuri kõikumisi. Aga kui kord maha jahtub, siis tuleb teda ka mitu päeva elamiskõlbulikuks saamiseks kütta.
Sisemise soojustuse korral reageerib ruum kütmise ebaühtlusele koheselt. Lülitad radika välja, ongi tuba kohe jahe. Tuled pikalt reisilt ja vahepeal pole köetud, lülitad radika sisse ja võid 5 minuti pärast kasuka varna riputada. Sisemine soojustus sobib paremini sellistele kütteseadmetele, mis suudavad automaatselt ühtlast temperatuuri hoida, peamiselt erinevad elektrikütte seadmed. Väline soojustus osutub aga paremaks valikuks ahikütte korral, kompenseerides kütteseadmete ebaühtlust.
Muidu soojuskadudes ja muudes näitajates praktiliselt vahet pole. Hallitamised jm hirmujutud kehtivad valesti ehitatud seinte puhul, ka välise soojustuse korral koguneb kondens kui aurutõke ja tuulutus puuduvad. Kõige parem kasvulava hallitusele, mädanikele ning muudele õudukatele ongi soe ja niiske, külmas keskkonnas seevastu säilib kõik palju paremini, isegi kivi.
06.10.2017 15:44
EL-i seaduse kohaselt ehitatavad eramajad peavad olema plussenergia majad alates aastast 2017. Riigimajad alates 2020.
Plussenergia majal puuduvad elektri ja kyttearved,maja maksab elanikele peale.
    06.10.2017 23:35
    puuduvad elektri ja kyttearved, maja maksab elanikele peale

    ja elanikud maksavad kütte arvelt võidetud summa mitmekordselt maja renoveerimise eest, päikesepaneelide või tuulikute tarnijatele. Ning see tsükkel kordub iga 15-20 aasta tagant kui amortiseerunud seadmed vajavad väljavahetamist. Põhimõtteliselt saavad omale igikestva liisingu kaela ja ei maksa unustada, et põhivõitja on siin pank, kes kogu jutu pealt rammusaid intresse kogub.
    See on jälle üks moekampaania lahti lastud, mille kasutegur suures plaanis üpris küsitav. Ma nimelt pole sugugi kindel, et plussenergiaga maja oma kohapeal mikrotoodetud elekter saaks kuidagi soodsamalt kätte tulla kui suurtootmise puhul, see oleks lihtsalt füüsikaseaduste vastane. Soojuselektrijaama kasutegur on 35-45%, plussenergiaga majade katustele püstitatud päikesepaneelide oma meie hallis kliimas 5-15%. Vahet märkate? Ja siis tekibki küsimus, et KES sest ajupesust tegelikult võidab?
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega