Milline on uues vannitoas parim dušinurga lahendus?

 (3)

Milline on uues vannitoas parim dušinurga lahendus?
Shutterstock

Dušid on tänapäeva kiires elutempos muutunud üha eelistatumaks valikuks vannide ees. Lugejad on huvi tundnud erinevate dušinurga lahenduste vastu. Milline oleks parim lahendus? Eks igaühel on oma koht, omad plussid ja miinused. Vaatame veelkord valikuvõimalused üle.

Alusvanniga või põrandaga tasapinnas, torul rippuva dušikardinaga või klaasist piiretega, komplektse kabiinina või eraldi dušiseintega, liug- või pöördustega, kumerate või sirgete seintega, läbipaistva või mattklaasiga. Millest siis valiku tegemisel lähtuda? Geberiti tehniline nõustaja Pekka Porkanen ütleb, et uue vannitoa puhul on kindlasti parim valik põrandaga ühes tasapinnas dušiala koos pendelhingedel dušiustega. Muidugi tuleks sellisel juhul teha piisav kalle vee äravooluks või kasutada tasapinda süvistatavaid või võimalikult madalaid dušialuseid. Kaasaegsete materjalide puhul on see lahendus kauakestev, töökindel ja sobib kasutada kõikidele pereliikmetele vaatamata nende vanusele ja liikumisvõimele.
Põrandaga tasapinnas dušiala lahenduseks sobivad tavalise trapid, renntrapid ehk duširennid, seinatrapid või siis tehases valmsitatud dušialad. Sõltuvalt lahendusest on eeltööd ka erinevad. „Korrektse kalde tagamiseks on soovituslik dušiala valada hiljem eraldi. Selle reegli vastu eksitakse lubamatult sageli ja tulemuseks on mööda vannitoa põrandat voolav vesi. Kindlasti on oluline valida sobiva äravoolujõudlusega trapp. Sõltuvalt vesiluku kõrgusest on trappidel erinev äravooluhulk,“ seletab Pekka Porkanen.
Madalad kuni 65 mm ehituskõrgusega trapid võtavad vastu kuni 0,4 l/s, mis on sobiv tavalisele dušisegistile, kuid ebapiisav suure veehulgaga üladušile. Soovitav on siiski kasutada suurema äravooluhulgaga trappe. Pideva kasutusega duššide korral tuleks vältida ujukiga või membraaniga haisulukke, sest need piiravad oluliselt äravooluhulka.

Seotud lood:

Põrandale paigaldatavad dušialused

Põrandakonstruktsiooni ebapiisava ehitusliku kõrguse korral või olemasolevasse vannituppa uue dušilahenduse lisamisel saab kasutada põrandale paigaldatavaid dušialuseid. Sõltuvalt olukorrast saab neid monteerida ehitatud alusele või siis tugijalgadele. „Selliste dušialuste äravool on võimalik ühendada otse kanalisatsiooniga kasutades vesilukuga trappi või siis Skandinaaviamaades levinud meetodit, kus ilma vesilukuta dušialuse äravool ühendatakse olemasolevasse põrandatrappi. Seda tuleb arvestad dušialuse valikul,“ seletab Pekka Porkanen.
Dušialus võiks siiski olla võimalikult madal, et lastel ja eakatel oleks mugav seda kasutada. Kui dušialus on püsivalt kinnitatud ja seinad on korralikult isoleeritud, siis saab kasutada dušiseinu või uksi. Kui tegu on vabalt seisva lahendusega, siis tuleks soetada igast küljest piiretega kabiin koos segisti ja dušipaneeliga. Veeühendus tehakse sellisel juhul painduvate survevoolikutega.
Nurgaduši aluse kuju ja mõõdud sõltuvad ruumi suurusest. Kitsastes oludes on sobivam lõigatud nurgaga või kumer liugustega lahendus.
Avaras vannitoas määrab duši kuju pigem ruumi üldine väljanägemine. Mugavaks dušivõtmiseks peab olema piisvalt ruumi, kitsastes oludes on abi eri küljepikkustega lahendustest. Soovituslikult võiks vähemalt ühe külje pikkus olla 90 cm.

Maksumust mõjutavad ka olemasolevad tehnilised võimalused

Dušialuseid valmistatakse erinevatest materjalidest: keraamikast, akrüülist, kivimassist ja emailitud terasplekist. Akrüülist alused on küll soodsa hinnaga, kuid libedad ja kuluvad kiiremini. Emailitud terasplekk on kulumiskindel, kuid pisut libedavõitu. Keraamilised alused on suhteliselt kallid ja nõuavad oskuslikku paigaldamist. Kivimassist alused on üsna uued lahendused ja erinevatel tootjatel on kasutusel erinevad materjalid. Kivimassist aluste eeliseks on nende täpsus ja üldjuhul hea disain.
Duši rajamise maksumus sõltub mitmetest asjaoludest. Kas tegu uue ehitusega või olamsolevaga, kas on tehtud veetõkkeisolatsioon, milline on äravoolulahendus, kuidas on tehtud veeühendused jpm.

Dušiustest dušinurk peab vett pidama

Dušinurkade disainis on trend jõudsalt liikumas avarate ja minimalistlike klaasist dušiseinte suunas. Klaas on alati klassikaline ja ajatu ning sellega on siseinterjööris küllalt keeruline mööda panna. Uued dušilahendused välja töötatud eesmärgiga, et neid saaks lihtsalt ja kiirelt paigaldada üks inimene. Ukse mitmesuunaline mikroreguleerimine on uute dušiuste puhul võimalik teha hingedes olevate reguleerkruvide kaudu, kui profiil on seinas ja dušiuks sellele kinnitatud. Pärast reguleerimist peidetakse kruviaugud nägusa katte alla.
Pekka Porkaneni sõnul on dušiuksi ilma käepidemeta, käepideme nupu ja käepidemeprofiiliga. Ilma käepidemata uks sobib kasutada üksiku dušipiirdena, mida on mugav vastu seina lükata kui parasjagu duši ei võta.
Kui moodustada dušiustest dušinurk, siis tuleb saavutada selle veetihedus. Tihendada saab nii põrandaühendust kui ka uksi omavahel. Avatud asendis on uks tänu pendelhinge ehitusele põrandast lahti ja suletud asendis vajub alla. Alaerva tihend sulgeb sellega pilu põranda ja ukse vahel.
Käepideme nupu korral on võimalik paigaldada ukse vertikaalsesse serva tihendiga profiil. See on visuaalselt nähtav lisadetail ja käepideme nupuga ukse klaasi on ka keerulisem puhastada. Parim lahendus on saleda joonega kogu ukse kõrgune käepidemeprofiil, mille sisse on integreeritid magentiga tihend. Selle ukse klaasi on lihtne puhastada.
Dušiuksi on ka tavaliste hingedega. Silmale jääb tulemus puhtam, kuid selle variandi puuduseks on seina ja ukse vaheline veetihedus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare