Millist suvilat on mõistlik renoveerida ja millist mitte?



Millist suvilat on mõistlik renoveerida ja millist mitte?
Pixabay

Arutades suvekodude plaane, on mitmed suvilaomanikud küsimuse ees, millist suvilat on mõtet remontida või renoveerida ja millal on see pelgalt raharaiskamine? Enamasti saab igal aastal midagi värvitud ja liistutatud, ent ikkagi käib tuul majast läbi.

Varasemalt suvekodu valiku suhtes nõu andnud Visionplus Eesti OÜ juhataja ja ehitusettevõtja Andres Jõgi räägib, millal otsustada taastamise ja millal uue maja ehituse kasuks.

Millega peaks suvilaomanik valiku tegemisel ennekõike arvestama?

Kõik sõltub eelkõige inimeste vajadustest ja nägemusest lõpptulemuse saavutamisel. Ilmselgelt on lihtsam tõmmata plats mürinal kopaga siledaks ja alustada ehitamist nullist. Samas on seda suvekodu tõenäoliselt kasutanud juba mitmed põlvkonnad ja lisaks kõigele muule on hoonele tekkinud omamoodi emotsionaalne väärtus. Selles osas on aga oluline lasta hinnata hoone materjalide seisukorda, sest praktilisest küljest vaadates: kui kandvad palkseinad on läbinisti pehkinud, teadmatusest nõukogude ajal ruberoidiga üle löödud ning olukord on viinud hallituse levikuni, on olukord juba hull. Lammutusele tasub mõelda ka siis, kui katus laseb läbi, sarikad on pehmed ning majas puudub korralik elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem.

Seotud lood:

Kas vana maja puitmaterjali, kive või palki tasub uue ehitamisel kasutada?

Sellist maja, mida taastada ei saaks, ei ole praktiliselt olemas. Tänapäeva teadmiste, materjalide ja suurte ressursside olemasolul on põhimõtteliselt kõike võimalik taastada, aga selline taastamine läheb kindlasti kordades ja enamgi uue suvekodu ehitusest kallimaks. Taaskasutusest rääkides oleme meie teinud oma klientidele näiteks vanadest pritsiga puhastatud palkidest uuele majale osaliselt seinu ja lagesid. See toob uuele majale natukene vana maja hõngu sisse ja samuti on vana puhastatud palkosa ideaalne disainitoorik, millest saab siis kas ise või lasta meistril voolida välja kauneid disainielemente. Kasutatud puidust saab omapäraseid kaminasimsse, kaevurakkeid, nii mööblidetaile siseruumidesse kui ka aiamööblit õue. Samuti saab välis- või sisekujunduses ära kasutada vanast majast üle jäänud maa- ja paekive.

Kui omanik on taastamismõttest loobunud, siis millest alustada uue maja ehitamisel?

Esimene samm, mõelge oma uue suvekodu projektile: mõelge läbi soovid ja seni kasutusel oleva suvekodu puudused ning need mõtted tulekski esitada projekteerijale. Seejärel tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda projekteerimistingimused ja lammutusluba, vältimaks lammutusjäätmete ebaseaduslikku utiliseerimist. Reeglina annavad maapiirkondade omavalitused lammutusloa ka kirjaliku avalduse alusel, kui lammutatava hoone ehitusalune pindala on kuni 60 m2. Kõik sõltub muidugi suuresti omavalitsusest ja kindlast lammutatavast objektist.

Kui lammutatava puitmaja saab osaliselt kütteks kasutada, siis eterniidi ning muude mittepõlevate ja keskkonnale ohtlike ainete puhul peab viitama kindlale utiliseerimisele. Selle infot saab täpsemalt juba valla ehitusspetsialisti käest.

Kui lammutusluba on käes ja ehitusprojekt valmis …?

Järgmine samm on ehitaja ja lammutaja valik ning ehitusloa taotluse esitamine kohalikku omavalitsusse. Tänapäeval saab seda kõike teha mugavalt interneti teel. Ehitusloa saamisel tuleb teha taotlus ehituse alustamise kohta ja tööd võivadki alata! Visionplus Eesti OÜ käest on võimalik tellida kogu asjaajamine koos lammutus- ja ehitustöödega, lisaks ehitusjäätmete utiliseerimise ja haljastustöödega.

Kellel tekkis rohkem huvi oma suvekodu korrastamise ja meie vastu, kirjutage visionpluseesti@gmail.com ning koos leiame Teie küsimustele ja muredele kindlasti lahenduse!

www.visionpluseesti.ee