Muru hooldamise põhitõed erinevatel aastaaegadel. Miks on vaja muru õhutada ja multšida?



Muru hooldamise põhitõed erinevatel aastaaegadel. Miks on vaja muru õhutada ja multšida?
Shutterstock

Mõningaid lihtsaid reegleid ja nippe järgides saab rajada kauakestvalt kauni muruplatsi. Igal aastaajal oma muru hooldamisel omad reeglid.

Kevad. Kevadel õhuta tugevalt pulstunud ja kuluga kaetud muru siis, kui aluspind on soe ja kuiv. Selleks võib kasutada ka spetsiaalseid muruõhutajaid. Et kevadist kasvu kiirendada, võib kasutada ka pika toimeajaga väetiseid.
Et soodustada tiheda muru kasvamist, tuleb muru niita vähemalt üks kord nädalas. Intensiivsel kasvuperioodil tuleks muru niita vähemalt kaks korda nädalas. Hooaja esimesel niitmisel peab kasutama värskelt teritatud või täiesti uusi niiduterasid, et muru saaks niidetud puhta lõikega. Nii kindlustatakse muru tervislik kasv ning sügavroheline värvus.

Suvi. Kuumal ja kuival ajal ei tohi muru niita liiga lühikeseks, sest nii võib rohutaim kaotada kõik oma toitained. Väga kuumal ajal peaks niitmist teostama pilvistel päevadel. Jäta muru vähemalt 5 cm kõrguseks ja kasta seda ohtralt.
Suvilamurud peaks niitma mitmes astmes (kõrget muru ei tohi kohe minimaalsele tasemele niita).
Kasutama peaks ka multšimist, mis on niidukitel saadaval lisavarustusena või kasutada eraldi multšniidukit. Multšimisega toetate oma muru kasvu ideaalse loodusliku väetisega

Sügis. Niitma peab harvemini ja ainult kuiva ilma korral. Sügisene väetamine ei ole kohustuslik, eriti kui on suveperioodil kasutatud multšimist. Tähele tuleb panna, et väetise efekt lööb välja alles järgmisel kevadel. Hooaja viimase niitmisega tuleb muru jätta kõrgemaks, kui tavaliselt.
Muruõhutamist tuleks samuti sügisel vältida, sest näiteks oktoobris on õhutemperatuurid ja päikesevalguse osatähtsus juba liiga madalad.
Enne öökülmi niida muru 5 cm pikkuseks. Puulehed võib kogujaga niidukiga üles korjata või multšerniidukiga ära purustada.

Seotud lood:

Talv. Igal juhul peaks vältima murupinnal kõndimist või seal lume ladustamist, õue pealt lund rookides ei tohiks seda murule visata. Vastasel juhul võivad saada õrnemad murutaime osad vigastatud, mis kevadel lööb välja kollakaspruunide koledate laikudena.

Miks on muru tarvis õhutada?

Loe veel

Muruõhutamine on muruga kaetud pinnasesse vertikaalsete sisselõigete või sälkude tegemine spetsiaalsete seadmete abil. Selline tegevus parandab muru aluspinna hingamist, vee omastamist ning eemaldab sambla, kuivanud murujuured ning talvise kuivanud kulu. Murupinnal, mida regulaarselt õhutatakse (kord-paar aastas), kasvab muru oluliselt kiiremini, murutaimed on tervemad ja tugevamad ning murupind üldiselt näeb oluliselt parem välja. Muru peaks õhutama hiliskevadel, kui aluspinnas on juba kuiv ja soe (üle +10 °C).
Hoiatus! Sojalaineid võib esineda ka varem (märtsis-aprillis), muru ei tohi sellisel ajal õhutada, sest maapind on endiselt liiga külm.
Muru võib õhutada ka suve teises pooles, kuid väiksema intensiivsusega. Muru aluspind on siis veel piisavalt tugev, et talviseks puhkeperioodiks taastuda. Parim aeg muru õhutamiseks on mai ja august/september.

Miks on tarvis multšida?

Multšimine toimub sellisel viisil, et muru niitmisel lõiketera lõikab niidetud muruosad korpuse all väga peeneks. Selleks on vajalik muruniidukil spetsiaalne korpus, mis tekitab vajaliku õhuvoolu, et niidetud muru oleks niidutera kohal pidevalt ringluses. Multšerniidukitel on korpus ja lõiketera spetsiaalselt multšimise tarbeks välja töötatud, Peale niidetud muru purustamist laotatakse see murupinnale ühtlaselt tagasi, kus see osaliselt ära laguneb ja lagunemise käigus väärtuslikku looduslikku väetist eraldab. Mida väiksem on murutükk, seda vähem on sellel õhuvoolust tulenevat inertsi, seega tera ei aja teda enam korpuse all ringi.
Muruniitmine multšmeetodil omab mõningaid kindlaid eeliseid tavaniitmise ees. Regulaarne multšniitmine muudab muru oluliselt tihedamaks ja rohelisemaks ning elimineerib lisaväetamise vajaduse, sest muru saab pidevalt niitmise käigus looduslikku väetist. Lisaks puudub vajadus riisuda niidujäätmeid või tühjendada muruniiduki kogumiskasti.
Multšitud niidujäätmed ei kao pinnaselt suurema veevooluga ära, seetõttu saab multšmaterjalis sisalduv orgaaniline lämmastik järk-järgult ja ühtlaselt pinnasesse imenduda.
Allikas: Farron Tehnika

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare