NÕUANDEID | Kuidas valida majale sobivat korstent?



NÕUANDEID | Kuidas valida majale sobivat korstent?
Foto: Kollaaž

Korsten on maja küttesüsteemi juures oluline osa, mis valitakse vastavalt kütteseadmele. Valiku tegemiseks tuleb arvestada nii kütteseadme kui korstna enda näitajatega. Kui ehitada korsten enne kütteseadme valimist, siis võib juhtuda, et see ei sobi kütteallikaga ei mõõtmetelt ega omadustelt. Millele siis enne korstna valikut mõelda tasuks?

Kas korsten töötab kuivades või märgades tingimustes?

Niiske keskkond tekib näiteks keskküttekatelde ja veesärgiga kütteseadmetega, kus suitsugaaside temperatuur jääb reeglina alla 150 kraadi ning korstnasse tekib happeline kondensaatvesi. See eeldab ka happekindlast materjalist keraamilist või metallist moodulkorstent, millel on seda tõendav märgis 316L.

Milline on põlemisel eralduva suitsu temperatuur?

Korstna temperatuuriklass ning teised omadused peavad sobima kütteseadmega — vastasel juhul võib korsten praguneda ja tekkida tulekahju. Korsten tuleb paigutada sarikatest, taladest ning puitseintest toote paigaldusjuhendis nõutud kaugusele.

Kas kasutatakse tahket või vedelat küttematerjali?

Näiteks tahke kütte põletamine eeldab paremat tõmmet ning selle käigus eraldub rohkem tahma. See nõuab lihtsasti puhastatavaid korstnaid, millel on sileda sisepinnaga lõõrid. Kui pideval puiduga kütmisel tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, siis gaasi- ja õlikütte korral piisab enamasti korrast aastas. Kui tavaliselt kasutatakse puhastamisel terasest harju, kuid metallmoodulkorstna puhul tuleb kasutada plastikust harju.

Seotud lood:

Milline on konkreetse kütteseadme jaoks optimaalne suitsulõõri läbimõõt?

Andmed selle kohta leiab kütteseadme paigaldusjuhistest, vajadusel saab küsida lisa tootjalt või edasimüüjalt.

Kas korstnasse on vaja ühendada üks või mitu kütteseadet?

Loe veel

Üldjuhul peaks igal kütteseadmel olema eraldi lõõr. Erandina võib ühte suitsulõõri ühendada kuni kaks samal korrusel ja sama küttega seadet, mille suitsu temperatuur on kuni 400 kraadi ning korstnaühenduste vahe vähemalt 60 cm. Sel juhul peavad olema ka eraldi siibrid mõlema kütteseadme ja korstna vahel. Eri korrustelt samasse lõõri liitmine on tuleohutuse seisukohalt keelatud. Küttesüsteemi planeerimisel tuleks arvestada nii paigaldatavate kui ka tulevikus lisanduvate seadmetega. Tänu järelpaigaldatavatele liidetele ei pea kohe kõiki ühendusi valmis tegema.

Kuhu korsten majas tuleb ning kas see ehitatakse hoonesse sisse või hoonest välja?

Korsten tuleb teha võimalikult vertikaalne ning valida lühim ja sirgeim tee küttekoldest suitsu väljajuhtimiseks. Korstna kõrvalekalle vertikaalsuunast võib olla kuni 45 kraadi, kuid juba 30-kraadiste kallete puhul tuleb tähelepanu pöörata korstna toestamisele ning puhastusluukide lisamisele.Puhastusavad peavad paiknema kõrvalekallete läheduses.

Kas kütteseadme ja korstna ühendamiseks on vaja ehitada horisontaalsed ühenduslõõrid?

Ühenduslõõrid ehk sleped ei tohi läbida ehitise konstruktsioone, peavad olema võimalikult lühikesed ja sisenema korstnasse kuni 45-kraadise nurga all. Märja keskkonna ehk madala temperatuuriga suitsugaaside korral peab kasutama selliseid detaile, millega on tagatud kondensaadi äravool spetsiaalsesse anumasse ja võimalus kondensvee eemaldamiseks (näiteks puhastuskorgid).

Kui kõrge peaks tulema korsten?

Arvestada tuleb nii korstna üldpikkust kui ka ka katusest väljaulatuva osa minimaalset kõrgust, et oleks tagatud tuleohutus ja vajalik tõmme. Kuni 30-kraadise viilkatuse korral peab korstna harjapoolne külg ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna, teravama kaldenurga korral olenevalt katusematerjali tulekindlusest vähemalt 1-1,5 meetrit ning lamekatuse korral vähemalt 1 meeter katuse pinnast või 3 meetri raadiuses asuvatest takistustest (katuse rinnatis, ventilatsiooniseade vms). Kuna korstna ülemise otsa avatus erinevatest suundadest puhuvatele tuultele parandab oluliselt tõmmet, on kasulik paigutada korsten katuseharjale.

Milline peaks olema korstna viimistlus?

Näiteks täispikkuses väljas paiknev korsten võib vajada lisasoojustust, maja sees olevaid korstnamooduleid võib krohvida ja värvida. Korstna võib katta kipsplaatidega vaid juhul, kui need on kinnitatud karkassile ning on tuleohutuse tagamiseks korstnast nõutud kaugusel. Kindlasti tuleb korstna katusepealset otsa kaitsta vihmamütsiga ning jälgida, et lumi ja tuul ei kahjustaks korstent. Seetõttu on soovitav katta korstnapits pleki, plaatidega või krohviga. Süttimisvõimelise katusematerjali korral võib olla vajalik ka sädemepüüdja.

Kuidas saab korstent puhastada?

Tuleohutusnormide järgi peab hoone omanik tagama korstnale ohutu juurdepääsu. Selle puudumisel on korstnapühkijal täielik õigus tööst keelduda. Korstna juurde tuleb paigaldada seisutasapind, millele saab minna mööda katuseastmeid või -redelit räästast või katuseluugist. Soovitav on paigaldada korstna lähedale turvakonks ning veenduda, et seisutasapinnast korstna ülaservani ei oleks vahemaa rohkem kui 1,2 meetrit. Eelistada tuleks katusematerjali tootja toodetud või soovitatud turvavarustust, sest need sobivad ideaalselt kokku paigaldatud katusega.

Mida tasub veel korstende valikust teada?

Kui ehitada korsten enne kütteseadme valimist, siis võib juhtuda, et see ei sobi kütteallikaga ei mõõtmetelt ega omadustelt. Pelletikaminad ja teised uue põlvkonna kütteseadmed tekitavad madala temperatuuriga suitsugaasi ja seetõttu ka happelist kondensaati, mis nõuab happekindlast materjalist ja sileda sisepinnaga korstent. Selleks sobivad keraamikast või metallist moodulkorstnad.

Telliskorstnad on oma aja ära elanud

Telliskorstna kasutamisel keskküttekatla või teiste madala suitsutemperatuuriga kütteseadmetega tuleb lõõri sisse kindlasti paigaldada eraldi roostevaba suitsutoru koos vajalike lisadega. Vastasel juhul on küttesüsteem tuleohtlik, kuna katla tekitatud happeline kondensaatvesi söövitab tellised läbi juba 2-3 aastaga.

See ei ole ainus põhjus, miks kunagine valdav korstnamaterjal telliskivi on oma aja ära elanud. Kui varem peeti tellistest laotud korstent lisaküttekehaks, siis tänapäeval on korstna funktsiooniks üksnes suitsu ohutu väljajuhtimine hoonest. Kuna katelde põlemisgaaside temperatuur on tavaliselt 80-100 kraadi, siis ei suuda suits mingi väega korstent soojaks kütta.

Lisaks tahmub telliskivikorsten kiiremini kui sileda lõõriga moodulkorsten, tahmapõlengud aga tekitavad tellistesse läbivad praod, mis võib lõppeda tõsise tulekahjuga. Telliskivikorsten vajab tänu suurele kaalule korralikku alusvundamenti, mille ehitamine on aeganõudev ja keerukas. Telliskorstnal puuduvad tootestandardid ning seetõttu pole see korstnatüüp läbinud ametlikke tuleohutuskatseid sõltumatutes laborites. Seetõttu sõltuvad telliskorstna kvaliteet ja omadused sõltuvad eelkõige laduja oskustest ning kogemustest.

Moodulkorsten sobib kaasaegsetele kütteseadmetele kõige paremini

Tänapäeval võiks pidada kõige tuleohutumaks ja lihtsamaks valikuks moodulkorstent, mis jaguneb raskemateks plokk-korstendeks ning kergemateks metallkorstendeks. Plokk-korstendes kasutatakse savist või keraamikast sisetoru ning betoonist lõõriga korstnasüsteeme. Metallkorstendes on kasutusel 25-millimeetrise isolatsiooniga moodulid madalama, kuni 200-kraadise suitsutemperatuuri jaoks ja 50-millimeetrise isolatsiooniga moodulid temperatuuridele 200-600 kraadi.

Korstna valikul tuleks kindlasti konsulteerida spetsialistiga, kes aitab majaomaniku soovide ja hoone eripärade alusel leida kõige sobivama ja ühtlasi ka tuleohutu lahenduse.

Allikas: Jaanus Variku, Schiedel.ee

LOE LISAKS:

Tahan maja ehitada! Kui palju üks maja maksab?

Kas vana ahi või pliit väärib säilitamist?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare