Pilk ajalukku ja tulevikku. Vaata, millised on uued plaanid 37aastasel Tallinna teletornil

 (9)

Viis aastat tagasi täieliku uuenduskuuri läbinud Tallinna teletorn seab uusi arengu- ja ehitusplaane. Kui kõik kavandatu õnnestub, siis juba juubeliks on teletorn kaasajastanud pakutavad vaba aja veetmise võimalused.

Eesti kõrgeim ehitis, Tallinna teletorn, on 37 aastat ilmestanud meie pealinna siluetti. Milline on 37aastase Tallinna teletorni tervis praegu? Ettevõtte juhataja Riina Roosipuu sõnul pole hoonel häda midagi. Betoonkehale on tehtud ekspertiise ning spetsialistide hinnangul kestab hoone julgelt 30 aastat veel.
Tollasele betoonisegule pöörati ka erilist tähelepanu ja hilisemad uuringud on näidanud betooni tugevus osutus normatiivsest isegi suuremaks. Ehitusel kasutati betooni marki M-400 põlevkivituha-portlandtsemendi alusel. Spetsiaalse segu töötasid välja tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlased professor Verner Kikase juhtimisel. 314meetrisesse ehitisse läks 17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri.
Teletorni ehitamisel kasutati ka mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Raudbetoontüve valmistamisel kasutati liugvormi meetodit. Betoonvorm paigaldati 2,5 m kõrgusele, siis monteeriti armatuur ja valati betoon. Seejärel tõsteti betoonivorm üles, seda ahendati nõutava läbimõõduni ja algas uue vöösektsiooni betoonimine. Praegugi võib näha tornitüvel iga 2,5 m tagant betoneerimisrõngaid.

Seotud lood:

Lubatud kõikumine kuni 1,5 meetrit

Kõva tuulega kipub torn kõikuma oma meetri jagu ning liftidel tekib seoses sellega töötõrkeid. Vajadusel peatatakse siis liftide töö. Ka renoveerimisel on ehitajatel olnud raskusi torude loodimisega – kord olid torud loodis, kord jälle mitte.
Teletorni hilisema renoveerimise käigus tuli välja ka mitmeid tollaseid ehitusvigu. Näiteks vaateplatvormi põranda kõrguste vahe oli üle 10 cm ning alumistele korrustele ei jagunud defitsiidiajastus soojustusmaterjali.
Tallinna teletorni ehitusel osales suisa 32 ehitusettevõtet. Teletorni projekti peainsener oli Jevgeni Ignatov, peakonstruktor Vladimir Obõdov, arhitektid Juri Sinis ja David Baziladze. Riina Roosipuu sõnul pole nendega kahjuks õnnestunud hilisemalt kontakti saada.
Riina Roosipuud ehmatas vanade arhiividega tutvumisel see, kuidas tollal ikka ehitati. „Töid tehti enamasti käsitsi, ilma erilise julgestuseta turniti kõrgustes. Tänapäeval ei tuleks selliste asjade pealgi. Aga teadaolevalt suuri õnnetusi inimestega ei juhutund,“ teab Riina Roosipuu rääkida.


Teletorni renoveerimistööd 2011. aastal. Taavi Arus


1980. aasta tulekahju hävitas kallid kaablid

Küll aga kõige suuremaks šokiks oli 1980. aasta aprillis juhtunud tulekahju. Sel päeval süttisid keevitaja lohakuse tõttu tornitüve šahti asetatud kaablid. Keevitamise käigus lendas sädemeid viiendal korrusel vedelevale prahile, mis süttis. Tõmme oli tugev nagu korstnas ja tuli tõusis kiiresti viiendalt korruselt kõrgemale. Ehituse brigadir Väino Saar jõudis siiski tulest ette, raius kaabli 23. korrusel läbi ega lasknud tulel metallosale levida. Kuumenemisel oleks metallosa võinud kokku variseda. Riina Roosipuu sõnul on sellest ajast arhiivis säilinud ka mälestus poolpõlenud kinnastest, mida arvatavasti Väino Saar kasutas.
Leekides hävinud Ida-Saksa kaablid tuli kiiresti asendada uutega. Kaablid, mis pidid minema algul Thbilisi teletornile, saadeti muidugi olümpiaobjektile. See polnud ainuke juhtum. Ka Vilniuse teletorni valmimine hilines aastapäevad, sest sinna mõeldud aparatuur seati üles hoopis Tallinna teletornis.

Avastuste torni suunas

Teletorn soovib moodsa e-ajastuga kaasas käia ning uued arenguplaanid on selleks tehtud. Uute plaanide kohaselt tahetakse luuakse väliatraktsioonide park, Pirita ürgorgu ületav zipline seiklusrada ning uus e-Eesti kuvandit tutvustav mänguline püsinäitus vaateplatvormile.
Ideevormis plaani esimesi asju tahetakse Riina Roosipuu sõnul hakata realiseerima 2018. aastal. Projektid tehetakse ellu viia 2-3 aasta jooksul. Esmalt on muidugi vaja paika saada rahastamise asjad. Hinnanguliselt 1,6 miljonit eurot maksma minevale arenduskavale soovitakse pool summast saada EASi toetusest ning teine pool tuleb ettevõttel ise teenida.
Loodav väliatraktsioonide park võtab enda alla umbes veerandi kogu territooriumist Kontseptsioon lähtub kosmose ja päikesesüsteemi teemadest. Välialale luuakse 10 uut atraktsiooni, mille abil saab tundma õppida maailmaruumi.
Zipline atraktsiooni ehk topelttross laskumist teletorn ise opereerima ei hakka, vaid otsib selleks teenust pakkuva partneri. 1,6 km pikk laskumine viib elamuse otsija teletorni vaateplatvormilt alla Pirita jõe ürgorgu.


Sissepääsu juurde ehitatakse 70ndate stiilis korter, et tutvustada, kuidas elati 40 aastat tagasi. Näitus avatakse 26. aprillil. Karin Kaluläte ja Tallinna Teletorn skeemid


Aprillis avatakse näitus „Banaane ei ole“

Juba 26. aprillil plaanitakse teletorni sissepääsu teel avada näitus „Banaane ei ole“. See on ajareis nõukogude aega. Riina Roosipuu sõnul saab näituse sissejuhatuseks olema 70ndate stiilis korter tollaste sisustustrendidega, mida täiendab näitusesaal kõiki argielu olulisi teemasid tutvustavate esemetega ja lugudega inimeste nutikusest piiratud tingimustes oma elu korraldada. Vanematele inimestele jagub äratundmisrõõmu ning noortele üllatusrõõmu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare