Puitmajasektori parim teadustöö uuris hammastüüblite maksimaalset kandevõimet



Puitmajasektori parim teadustöö uuris hammastüüblite maksimaalset kandevõimet
Shutterstock

Eesti Puitmajaklaster ja Puitmajaliit premeerivad kolmandat korda sektori jaoks olulistel teemadel kirjutatud tehasemaja valdkonna teadustöid. Parimad lõputööd valis välja Puitmajaliidu juhatus koostöös klastri tegevmeeskonnaga ning kõrgeima preemia pälvis seekord Eesti Maaülikooli tudeng Villu Melk.

Konkursi komisjon hindas puitmajasektoriga kõige sidusamaks ja rakenduslikumaks Eesti Maaülikooli tudengi diplomitööd „Erinevate hammastüüblitega ühendatud puit-puiduga liidete katsed“ (autor Villu Melk).

Diplomitöö keskendus hammastüüblite vastuvõetava maksimaalse kandevõime uurimisele, sest hammastüübelkinniteid on olemas 11 erinevat tüüpi ja paljudes erinevates suurustes, kuid nende kasutamist on vähe kajastatud ja uuritud. Diplomitöö andis ülevaate ka uuritud tüüblite rakendamisvõimaluste kohta seinapalkides peakandjate ja pärlinite ehitamisel. Konkursi žürii hindas võidutöö katsete vajalikkust peamiselt liimpuidust talade laiema kasutuselevõtu aspektist. Liimpuidust talade uurimiskatsete tulemused on vajalikuks sisendiks inseneridele ning annavad võimaluse planeerida kandvate konstruktsioonide pikemaid sildeid kui tavalise seinapalgiga ja projekteerida suuremaid avatud ruume lisatugesid kasutamata.
Hammastüüblid kuuluvad mehaaniliste liitmike kategooriasse. Põhjalikult käsitleti poltliidete ja metallist ümartüüblite käitumist erinevates purunemisolukordades.
Reeglina toimub hammastüüblitega liite valmistamine ehitusplatsil, sest ei vaja eelnevat ettevalmistust tehases. Kui rõngas- ja ketastüüblid vajavad paigaldamiseks spetsiaalsete tööriistadega ettevalmistatud uurdeid, siis hammastüüblid pressitakse otse liidetavasse puitelementi.

Seotud lood:

Puitehitiste arengut toetab ka Morten Kaasiku (TTÜ) ristkihtpuitpaneelide kasutusvõimaluste teemal kirjutatud lõputöö, mis hinnati konkursil II preemia vääriliseks. Lõputöö peamiseks eesmärgiks oli analüüsida ristkihtliimpuidu (CLT) kasutusvõimalusi Eestis toodetavate puitkarkassil tasapinnaliste ja ruumelementidest majade jäigastamisel. Katsete ja arutelu tulemusel selgus, et CLT on materjalina tasapinnasiseselt võimeline vastu võtma suuri koormuseid ning ruumiliste moodulite tootmisel tähendab see majatootjate jaoks väiksemat materjalikulu. CLT paneelide kasutamine vähendab vajadust karkassi tugevdada diagonaalidega või terasraamiga. Žürii hinnangul on antud töö nii arvutuste kui analüüsi osas põhjalik ning loodetavasti leiab ristkihtliimpuit järjest enam Eestis kasutust ka nö traditsiooniliste puitehitiste (eramud, viirhallid) jäigastamisel.

Teadustöö III preemia sai samuti Eesti Maaülikooli tudeng Taavet Tamm, kelle töö uuris hallist lepast (Alnus incana) toodetud liimpuittalade tugevusomadusi, sealhulgas sobivust liimpuidu valmistamiseks. Katsetega suudeti tõestada, et hall lepp omab häid näitajaid liimpuidu tootmiseks ning saadud toode vastab nõutud normidele. Žürii hindas antud töö juures peaasjalikult teema olulisust kohaliku ressursi väärindamise osas, sest hall lepp on Eesti metsades laialt levinud puuliik, mille rakenduslikke võimalusi ei osata veel maksimaalselt hinnata. Taavet Tamme diplomitöö näol on ressursikasutuse valdkonnas tehtud vajalik samm edasi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare