Sauna renoveerimise ja ehitamise põhitõed. Kuidas valida kerist ja kive?

 (2)

Sauna renoveerimise ja ehitamise põhitõed. Kuidas valida kerist ja kive?
Shutterstock

Hea sauna puhul tuleb hoolikalt läbi mõelda ruumilahendus, kuhu ja kui suur lava paigutada ning kuhu asetada keris. Loomulikult tuleb valida leiliruumi kubatuurile ja iseärasusele vastav keris ning tagada hästi toimiv ventilatsioon.

Uue sauna puhul tuleks kõigepealt välja selgitada enda eelistused sauna kasutamise osas: kas saunas hakatakse käima paari kaupa või on soov suurema seltskonnaga saunamõnusid nautida. Saunalava pikkuse arvutamisel tuleb arvestada iga saunalise kohta 60 cm lavapikkust. Inimeste arv määrab ära sauna suuruse ning selle järgi saab juba valida sobiva kerise.
Kerise valikul on esmalt oluline selgeks teha, kas eelistada elektri- või puukerist. Puukeris on kõige ehedam lahendus ning sobib pigem väiksemasse, kuni 13 m³ sauna. Puukeris ei kuivata õhku ning hoiab mõnusat niiskustaset. Miinuseks on puukerise puhul see, et sauna soojaks kütmine võtab kauem aega ja rohkem vaeva. Samuti on pisut keerulisem ruumis ühtlase temperatuuri hoidmine.

Elektrikerise puhul kontrollib kerise termostaat valitud temperatuuri ise ning kütab vastavalt vajadusele. Kuna elektriga köetav keris kuivatab õhku, on kaasaegsematel elektrikeristel kaasas aurusti, mille abil saab muuta tavalise leilisauna ka meeldivaks aurusaunaks.
Lihtne valem elektrikerise võimsuse arvutamiseks: sauna suurus = kerise võimsus. Näiteks 10 m³ sauna puhul sobib umbes 10 kW keris. Tähtis on ka planeerida korralik ventilatsioon, et keset leilivõtmist õhk otsa ei saaks.

Seotud lood:

Nii elektrikeris kui puuküttega keris suudavad leiliruumis tagada temperatuuri 100–110 °С ringis. Kerise valimisel tuleb silmas pidada selle tehnilisi andmeid, leiliruumi ruumala ning ohutu vahekauguse säilitamist. Samuti on oluline see, millist leili eelistate: kas mahedamat või teravamat. Nii puuküttega kerisel kui elektrikerisel võib olla suur kivide hulk, mis vähendab leili teravust võrreldes kerisega, milles on vähem kive.

Kerise koht ja kivid

Kui kerise võimsus on õigesti valitud, pole selle asukoht termoisolatsiooni seisukohalt kuigi oluline. Siin tuleb arvestada teisi aspekte: ventilatsioon, ohutu vahekaugus, saunalava mugav asetus. Oluline on, et kerise ja seina alumise osa vahel oleks piisav vahe õhu juurdevoolu jaoks. Samuti ärge unustage, et kui regulaatorid asuvad kerise küljes, peab teil olema neile vaba juurdepääs, et seadistada vajalikku temperatuuri või kerise tööaega.
Kuidas valida kerisekivide suurust? Elektrikerise kivide optimaalne suurus on 5–10 cm. Sellise suurusega kivid mahuvad hästi tennide vahele ning kui kivid paigutatakse õigesti, ei takista need õhu tavapärast ringlemist läbi kerise. Puuküttega kerise kivid peavad olema suuremad: 10–15 cm. Soojusväljastuse seisukohalt on aga olulisem kasutatava mineraali liik ja kivide mass, mitte nende suurus.

Soovitav on tähelepanu pöörata kivide hulgale, mida üks või teine keris mahutab. Kivide kogus on väga oluline parameeter. Sellest sõltub, kui palju auru suudab kuum keris toota. Samuti arvatakse, et mida rohkem on kerises kive, seda mahedam on leil. Kuid pidage meeles, et sellisel kerisel kulub leiliruumi kütmiseks ka rohkem aega.

Ehitust alusta põrandast

Uue sauna puhul tuleks alustada põrandast. Sauna ehituses on tähtis pöörata tähelepanu soojustusele. Soojustuseks sobib põrandale vahtpolüstüreen 50 mm kuni 100 mm. Soojustuse peale paigaldada kile, armeering, soovi korral põrandaküttekaablid, äravoolutoru ning valada kas betooni või isevalguvat segu. Siluda kalded sisse, et vesi voolaks äravoolutrappi. Viimistletakse põrand tavaliselt keraamilise plaadiga. Plaadi alla paigaldatakse ka hüdroisolatsioon.
Seinte ja lagede puhul kasutatakse eelkõige kivivilla. Osta on võimalik fooliumiga varustatud villa- ja polüuretaanplaate või paigaldada villa peale eraldi fooliumikiht. Mõlemal juhul peaks ühenduskohad teipima fooliumteibiga.

Fooliumile järgneb soovituslikult kahes kihis risti üksteise peale paigaldatud ca 20 mm paksuse distantsliist, mille külge kinnitatakse vooderduslauad. Enne distantsliistu paigaldamist peaks olema selge, kas lauad tulevad horisontaalselt või vertikaalselt. Distantsliist on vajalik selleks, et soojustusfoolium ei puutuks kokku seina laudisega – nii on õhk fooliumi ja laudise vahel ringluses ja selga saab toetata vastu seina.
Laudiseks sobib kõige paremini haab või lepp, mis annab saunale ka hea aroomi. Seinale kinnitatava lava korral tuleb luua ka eeldused lava kinnitamiseks – selleks peaks õigetes kohtades laudise taga paiknema tugevam konstruktsioon. Sauna kõrgus võiks jääda vahemikku 2,2-2,5 m ning lava ülemine osa võiks jääda laest umbes 1,1 m madalamale.

Ventilatsiooni ei tohi unustada

Ventilatsioonil on saunas samuti tähtis roll. Kõige efektiivsem on sundventilatsioon - näiteks piisab 100 mm läbimõõduga torusiseset ventilaatorist. Väljatõmbeava tuleks paigaldada diagonaalis sauna kõige kaugemasse nurka, kerisekividega samale kõrgusele.
Õhu pealevooluava võiks ideaalis paikneda kerisetaguses seinas, ca 50–60 cm kõrgusele kivide kohal. See õhk peaks tulema juba õuest ning toru läbimõõt olema sama, mis väljatõmbetorul.
Kerise taguse seina ehitusel tuleks kasutada tulekindlat plaati, mille saab soovi korral katta keraamiliste plaatide või looduskividega, valida tuleks temperatuuri taluv plaatimissegu.

Kui on plaanis vana sauna renoveerimine, siis esikohal on kindlasti tuleohutusega seotud kontroll ja korstna puhastamine. Edasi võiks vaadata laudise ja lava korrasolekut, vahetada välja kerisekivid, uuendada valgustust ja ventilatsiooni.
Kui otsustate juba laudist vahetada, siis enne uue laudise paigaldamist pöörata kindlasti tähelepanu ka soojustusmaterjali ja niiskustõkke paigalduskvaliteedile.

Saunakerise valimisest saad põhjalikumalt lugeda siit.

Allikad: Bauhofi Meistriklubi, Saunamaailm

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare