Seened kui ehitusmaterjal. Hakkame seeneniidistikust ehitama kuni kahekorruselisi maju



Seened kui ehitusmaterjal. Hakkame seeneniidistikust ehitama kuni kahekorruselisi maju
Shutterstock

Teadlased avastasid meetodi, kuidas toota seeneniidistikust keskkonnasäästlikku ehitusmaterjali, millega saab ehitada kuni kahekorruselisi elumaju. Vaata videost järele.

Arhitekt Dirk Hebel, kes juhib Karlsruhe tehnoloogiainstituudi jätkusuutliku ehituse keskust, koostas koos ETH Zürchis töötava insener Philippe Blokiga puukujulise ehitise, mis koosneb peaaegu täielikult mütseelist ehk seeneniidistikust.

Teadlaste sõnul saaks seeneniidistikust valmistatud materjalist ehitada kuni kahekorruselise hoone, kui see on õigete proportsioonidega. Mehed soovivad maailma näidata, et on ka alternatiivseid ehitusmaterjale, mis on keskkonnasõbralikud ja ei saasta loodust.

Nad lisavad, et seeneniidistik on muidu küll nõrk materjal, kuid õige geomeetria ja proportsioonide korral võib seda vabalt hoonete ehitamisel kasutada. Tähtis on läbi mõelda disain ja siis on see täiesti võimalik. Siiani on kasutusel materjalid, mida kasutatakse nende tugevuse poolest.

Seeneniidistikku on hiljuti kasutatud mitmes ehitusprojektis. Näiteks on Indias hiljuti ehitatud paviljon, mille katus on ehitatud mütseelist. Samuti on sellest pressitud plokke ehitusmaterjaliks, kuid vähesed on läinud nii kaugele, et proovinud luua struktureeritud ehitise.

Kuvatõmmis videost
Seotud lood:

Hebel ja Block tutvustavad oma ideed ja sellega seonduvaid mõtteid Seouli arhitektuuri ja linnakeskkonna biennaalil. Installatsiooni nimi on MycoTree (seenepuu – toim.) ja see koosneb tosinast osast, mille otstes on bambusest puutükk ja mis on omavahel tüübliga ühendatud. Peamine raskus on aga seeneniidistikul.

Meeste sõnul on seeneniidistik muidu väga nõrk materjal ja see püsib koos tänu pressimisele. Plokkide tegemiseks lisatakse niidistikule toidusegu, mis sisaldab ka saepuru. Seened tarbivad toitaineid ja mõni päev hiljem hakkab sellest tekkima paks ja käsnjas mass. Seejärel pressitakse mass kokku ja see hakkab kõvanema.

Järgmisena moodustub plokile tänu mütseelile nii-öelda paks nahk, mis seda kaitseb. Peale seda võib materjali ära kuivatada, mis tapab selles olevad organismid ja peatab edasise protsessi. Kokku kulub ligikaudu kaks nädalat ja selleks on Hebeli sõnul vaja vaid vormi, pisut bioloogilisi jäätmeid ja natukene teadmisi.

MycoTree ehitamisel disainis plokid 3D-modelleerimisprogramm, mille arendasid Blocki õpilased. Vormide šabloonid saadeti Indoneesia firmasse Mycotech, mis tegeleb seenekasvatusega.

Hebeli sõnul saaks seenekasvatus endale lisaharu teha ja toota ehitusmaterjali. Samas võib seda teha aga igaüks, kellel on CNC-tööpink. Ta lisab, et seeneniidistikust tehtavat ehitusmaterjali saaks kasutada paljude kuni kahekorruseliste majade ehitamiseks.

Teadlased Hebel ja Block jätkavad oma uurimistööd ja katsetavad erinevaid raskusi ja seeneliike, et oma ideed arendada järjest paremaks. Lõppude lõpuks on tegemist puhta ja loodusliku materjaliga, mis ei riku keskkonda.

MycoTree ehk seenepuu on inimestele vaatamiseks Donuimen muuseumikülas, mis on Seouli biennaali üks peamisi toimumispaiku. Näitus on avatud 5. novembrini 2017.

Allikas: dezeen.com

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare