Soojuspumbalahendus tõi elumajale aastas 10 000 eurot säästu

 (4)

Soojuspumbalahendus tõi elumajale aastas 10 000 eurot säästu
Shutterstock

Kõik lahendused, mis tehakse üleminekul mõnelt kallilt küttelahenduselt maaküttele või siis elamu tervikrenoveerimisel koos ventilatsiooni soojustagastussüsteemi ehitamisega, toovad elanikele reaalset säästu. Rahakulu vaatamata võetud laenukoormusele ei kasva. Tulemus on aga oluliselt parem - elamu on alati köetud ja soe tarbevesi olemas.

Vastavalt kaugkütteseadusele ja monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadusele on kaugkütte piirkonnas võimalik kasutada ka taastuvaid energiaallikaid, mis muudavad energiatarbimise säästlikumaks ning alandavad küttekulusid.
Kortermajades tekib varem või hiljem vajadus ökonoomsema lahenduse järele, kui näiteks seni kasutatud lokaalne vedel- või tahkeküte on väga kulukas ning samuti siis, kui mingil põhjusel (näiteks pikad halvasti soojustatud soojustrassid) on piirkonnas kaugkütte hind kõrge.
Üheks lahenduseks on kortermajal tervikrenoveerimise protsessis Kredexi toetusmeetme raames välja ehitada ventilatsiooni soojustagastussüsteem, kus ventilatsiooni jääksoojuse kasutamiseks rakendatakse soojuspumpasid. Erandjuhul kombineeritakse seda ka pinnasekollektori või energiapuurkaevudega.

Movek Grupi juhataja Heino Uussaar ütleb, et soojuspumba lahendus sobib kõikidele kortermajadele, kus on olemas võimalused soojuse saamiseks väliskeskkonnast, selleks võib olla lisaks pinnase või veekogu kollektorile ka energiapuurkaevud või välisõhk.
Linnatingimustes tiheasustusalal on selleks tavaliselt ventilatsioonisüsteemi väljapuhke soojus (erandina kombineeritud energiapuurkaevude või õhk vesi seadmetega), mis on üks Kredexi toetusmeetme raames kortermajade renoveerimisel kasutatav lahendus. See võimaldab kasutada passiivset soojusenergiat (elamus tekkiv soojus, päikeseenergia, erinevad seadmed kodudes jne) elamu kütmiseks ja sooja tarbeveega varustamiseks.
Hästi ehitatud ventilatsioonisoojuse tagastussüsteemides, mis on lahendatud soojuspumpadega, saadakse kogu kortermaja poolt kasutatavast energiast 65-70% ventilatsiooni jääksoojusest.
Soojuspumpadega saab küttemured lahendada üsna suurtel kortermajadel. „Meie toodetud seadmetega on suurima kortermaja 12 000 m2, soojuskoormusega 600 kW, küttemured lahendatud kümne ventilatsiooniseadme ja 80 energiapuurkaevuga (iga energiakaev 100 meetrit). See maja asub Rootsis,“ toob Heino Uussaar näite.

Seotud lood:

Piirangud seab kortermaja maasoojuspumba lahendusele vaid vaba maa puudumine. Maapiirkonnas on võimalik lahendada enamik väikeasulate kortermajade soojusvarustust maasoojuspumpadega, sest üldjuhul ei ole maapiirkonnas vaba maa probleemi. Kortermajade juurde kuuluvate aiamaade ala on selleks täiesti sobiv.

Pikkadel trassidel läheb üsna arvestatav hulk soojust kaduma. Shutterstock

„Maal on sageli pikad küttetrassid väga halvas seisus ning nende renoveerimine on oluliselt kallim, kui elamutes maasoojuspumpade kasutamine. Oleme lahendanud kortermajades maasoojust ka alevi kaupa, kus kaugküte on olnud liiga kallis. Investeeringus on selleks tulnud Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja teise poole on lisanud omavalitsus,“ räägib Heino Uussaar.
Esimesed korrusmajade maaküttelahenduses on tehtud juba paarkümmend aastat tagasi. Kortermaju on maaküttele viidud nii linnas kui maal. Parimate tulemustega kortermajades, mis on juba aastaid tõhusalt toiminud, on Heino Uussaare sõnul kütte aastane kulu korteri kohta umbes 250 eurot (12 korteriga elamus).

Terviklahenduste koostamisel peab lähtuma elamu soojuskoormusest koos tarbevee soojendamisega. Soojuskoormus ja süsteemi konfiguratsioon määravad kasutatavate soojuspumpade võimsuse. Üldjuhul on 12 korteriga elamu soojuskoormus 70,0 kW. Selline lahendus vajab pinnasekollektorit 3000 m/ 3600 m2.
Kortermajades pinnasekollektoriga lahenduse puhul on investeering 500-600 eurot/kW ja energiapuurkaevudega lahendustes 750-780 eurot/kW Kui korteriühistul endal maja ümbruses vaba maad ei ole, võiks teemat arutada KOVga.
Kõik soojuspumbalahendused on interneti teel juhitavad ja jälgitavad ning ühendatavad kõikide süsteemi mõõdikutega - soojusmõõtjad, energiamõõdikud jne.

Näide: aastane küttekulu vähenes 10 000 euro võrra

Järgnevalt vaatame lähemalt praktilist näidet Läänemaal asuva 12 korteriga elamu põhjal. Elamu radiaatorküttega köetav pind koos koridoridega on 1200 m2. Soojuskoormus radiaatorkütte parameetritele 60,0 kW. Uus lahendus tehti koos sooja tarbeveega.
Kuna vaba maad ei olnud, siis on lahenduses kasutatud energiapuurkaeve pikkusega 1100 meetrit. Lahendusse kuulub soojuspump 46,0 kW, mis katab 92% kogu hoone aastasest energiavajadusest. Lisakütteks jääb olemasolev õlikatel. Investeering töötavale lahendusele 49 500 eurot ehk 1 kW 825 eurot.

Maja aastane energiavajadus on 157 540 kWh. Soojuspumba poolt tarbitav elektrienergia selle vajamineva energiahulga tootmiseks on 48 200 kWh.
Enne soojuspumbalahenduse ehitamist oli kortermaja aastane kulu 16 tonni kütteõli, mille maksumus ilma käibemaksuta on umbes 14 400 eurot. Soojuspumbalahenduses on hoone rahakulu 48 200 kWh keskmise elektrihinna juures kokku summas 4434 eurot. Aasta küttekulu vähenes kohe umbes 10 000 euro võrra. Investeeringu elueaks tasuvusarvutustes võetakse 20 aastat. Süsteem töötab kindlasti kauem, võib olla on vaja vahetad mingeid süsteemi osi, aga kindlasti ei ole vaja uut investeeringut.

Jagades investeeringu 49 500 eurot 20 aastaga, saame aastaseks amortisatsiooniks 2475 eurot. Liidame selle aastasele elektrienergia maksumusele ja saame soojuspumbasüsteemi aastaseks kuluks koos amortisatsiooniga 4434 +2475 = 6909 eurot.
Jagades investeeringu aastase kulu ekspluatatsioonikulu koos amortisatsiooniga saame (49 500/6909) energiapuurkaevudega lahenduse tasuvusajaks 7,16 aastat. Arvestades süsteemi amortisatsiooniaega ja eeldatavate eluiga on investeering igati tasuv.

Sama lahenduse investeeringu maksumus pinnasekollektoriga oleks Heino Uussaare sõnul 29 500 eurot, aastane amortisatsioon 1475 eurot ja aastane rahakulu kokku 4434 +1475 = 5910 eurot. Jagades investeeringu aastaste kuludega saame tasuvusajaks 5,0 aastat.
Kui lahendame ainult kütte ilma sooja tarbeveeta, oleks investeeringu tasuvusaeg neli aastat.
Selles näites võrdlesime lahendust elamus, kus kasutati õlikütet. Võrrelda võib ka tahkekütet arvestades juurde ka töötasud ja maksud. Sellisel kujul võiks ühistud teha tasuvusarvutusi. Laenu puhul peaks muidugi lisama ka intressikulu.
Heino Uussaare sõnul peaksid korterelamud kasutama kvalifitseeritud konsultante, kellega koos töötada välja renoveerimisplaan. Selgitada välja, milliseid finantseerimisallikaid on võimalik kasutada. Kui põhimõttelised otsused on tehtud maasoojuspumba kasutamiseks, siis on vaja kindlasti koostada renoveerimis/kütteprojekt. Eestis on piisavalt kvalifitseeritud projekteerijaid, kes suudavad selliseid projekte koostada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare