Soovid kaitsealale maja ehitada? Tea, millised piirangud sind ees ootavad



Soovid kaitsealale maja ehitada? Tea, millised piirangud sind ees ootavad
Toomas Assak

Kaitsealale tohib ehitada vaid juhul, kui sellega ei ohustata kaitseala seisundit või kaitse-eesmärke. Üldjuhul ei tohi ehitada loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites.

Kui viimasel ajal on juttu olnud sellest, et kaitsealadel on metsa majandamine lubatud teatud tingimustel või hoopis keelatud, siis tingimuste seadmine või keeldude sätestamine ei kehti üksnes siin. Kaitsealal ei tohi ka ehitada enda äranägemist mööda. Kas ehitamine on keelatud või teatud tingimustel lubatud, sõltub ala kaitsekorrast ja kaitse-eeskirjast. Mida tuleb teada ja tähele panna.
„Põhimõtteliselt tohib kaitsealale ehitada, kui sellega ei ohustata kaitseala seisundit või kaitse-eesmärke,” selgitab keskkonnaameti looduskasutuse peaspetsialist Antti Pääsukene.
Rusikareeglina ei tohi ehitada loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites, sest kaitstakse selliseid loodusväärtusi, mis eeldavad inimtegevuse vältimist.

Sihtkaitsevööndis on ehitamine sõltuvalt kaitse-eeskirjast vahel siiski ka lubatud. Piiranguvööndis kehtivad leebemad reeglid ja seal lubatakse ehitada, kui sellega ei ohustata kaitse-eesmärki. Kuid ka piiranguvööndis võib ehitamine keelatud olla, kui kaitse-eeskiri teisiti ei sätesta.
Igal juhul on kaitsealale ehitamise eeltingimuseks tutvumine konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjaga, kus on paika pandud just konkreetselt seal rakendatavad piirangud.
Samad põhimõtted kehtivad ka hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, selle vahega, et hoiualale kaitse-eeskirja ei kehtestata.

Seotud lood:

Keskkonnaameti kooskõlastus on vajalik

Lisaks kaitse-eeskirjale reguleerib kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ehitamist looduskaitseseadus. Ilma keskkonnaameti nõusolekuta ei tohi kohalik omavalitsus (KOV) väljastada projekteerimistingimusi ega ehitusluba, samuti peab kohalik omavalitsus kooskõlastama keskkonnaametiga ehitusteatise.

Loe veel

Pääsukese sõnul ei pea inimene, kes plaanib kaitsealale rajada ehitist, mille puhul on nõutav esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba, ise otse keskkonnametilt nõusolekut küsima – seda teeb KOV-i esindaja.
Et ehitusteatis esitatakse samuti KOV-ile, on tema ülesanne ka selle kooskõlastamine keskkonnaametiga.
Pääsukene rõhutab, et kuigi uue ehitusseadustiku kohaselt ei pea üldjuhul kuni 20 m² hoone ehitamist enam kohaliku omavalitsusega kooskõlastama, tuleb kaitsealadel ehitamine (ka siis, kui on kavas niisuguses mõõdus ehitist laiendada või lammutada) kooskõlastada keskkonnaametiga.
„Selleks tuleb saata vastava hoone rajamise soovi puudutav info keskkonnaameti vastava piirkonna spetsialistile,” selgitab Pääsukene.

Keskkonnaamet võib esitada täiendavaid tingimusi

Ehitamise kooskõlastamisel võib keskkonnaamet seada täiendavaid tingimusi, et vältida kaitstava loodusobjekti kahjustamist ja aidata kaasa kaitse-eesmärkidele. Samuti võib amet esitada rahvusparkides tingimusi arhitektuurilahenduse, ehitusmaterjalide jms kohta.

„Rahvusparkides, kus kaitstakse lisaks loodusväärtustele ka kultuuripärandit, on väga oluline säilitada piirkonnale omast maa-arhitektuuri. See ei tähenda, et ehitamisel ei või kasutada moodsaid materjale, kuid hooned peavad sobima piirkonna arhitektuuri ja asustusstruktuuriga. Oluline on, et uued või rekonstrueeritavad hooned sobituksid ümbritsevasse looduskeskkonda ja lähedalasuvate juba olemasolevate majadega. Vanade majade rekonstrueerimisel tuleb säilitada nende välisilmet ja olulisi detaile,” selgitab Pääsuke.

Tõenäolisem, kuid mitte alati

Tõenäolisemalt tohib kaitsealal ehitada siis, kui plaan on seda teha juba tegutsevas majapidamises. „Juba aktiivselt kasutuses oleval alal on tõenäosus teha midagi keskkonda kahjustavat väiksem,” põhjendab Pääsukene. „Olemasolevate majapidamiste ümbruses olevad liigid on juba kohanenud inimesega, kuid mujal võib inimtegevuse mõju suurenemine kahjustada väikest inimmõju taluvaid väärtusi.”
Seetõttu on üldjuhul kaitsealadel juba hoonestatud kinnistud jagatud piiranguvööndisse.

Ühtlasi märgib Pääsukene, et olenevalt kaitsealast ja selle kaitse-eesmärkidest võib aga ka juba hoonestatud kinnistule ehitamine olla rangemalt reguleeritud, kui lisaks loodusele kaitstakse ka kultuuripärandit (sh pärandkultuurmaastikke koos piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ja ajalooliskultuurilise väärtusega hoonetega).

„Vastavalt sellele võib hoonete püstitamine olla lubatud ainult väljakujunenud õuemaal ja algsetes taluõuekohtades ning mujal siis, kui see on kooskõlas traditsioonilise asustusstruktuuriga,” täpsustab Pääsukene.
Allikas: lugu ilmus erilehes Ehita ja Renoveeri, Kristiina Viiron
Ehitusloa kohta loe lähemalt siit. Ehitisregistrisse kandmise vajaduse kohta saad infot siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare