Soovid soetada radiaatorit? Vaata erinevate küttekehade plusse ja miinuseid

 (2)

Soovid soetada radiaatorit? Vaata erinevate küttekehade plusse ja miinuseid
Shutteerstock

Kui tahad, et külmade ilmadega oleks tuba soe, siis tuleb valida õige suurusega radiaator. Eluhoonete keskküttesüsteemides kasutatakse põhiliselt teraspaneelradiaatoreid, ribiradiaatoreid ja konvektoreid.

Soojusallika paiknemise järgi võib küttesüsteemid jaotada kohtküttesüsteemideks ja keskküttesüsteemideks. Kohtküttesüsteemid on need, kus soojusenergia tootmine toimub samas ruumis, mida köetakse. Lihtsaim näide sellisest kütteliigist on tavaline elektriradiaator, aga samas ka ahiküte, õhk-õhk soojuspump, elektrilised soojapuhurid, kaminad.
Keskküttesüsteemides toodetakse soojusenergia kusagil mujal, näiteks hoone katlaruumis, soojuspumbas, soojussõlmes või kaugküttekatlamajas.
Vaatame siinkohal lähemalt radiaatoreid ja konvektoreid. Nimetatud küttekehad võib jagada vesiküttel ja elektriküttel põhinevateks.

Elektriradiaatorid ja elektrilised soojapuhurid

Elvar Alasi sõnul on kõik elektrikütteliigid oma ehitus- ja soetusmaksumuselt odavaimad, kuid samas tuleb meie energiahindadest lähtuvalt arvestada oluliselt suuremate küttekuludega. Seetõttu sobivad need eelkõige hoonetesse, mida ei plaanita pikemat aega kasutada ning samuti sinna, kus on vaja kütet ainult teatavateks perioodideks (näiteks suvilad, harva kasutusega ruumid jne).
Eluhoonete kütmisel elektriga tuleks kindlasti eelistada õliradiaatoreid, mis oma soojuslikelt ja inimeste tervist mõjutavatelt omadustelt on kõige lähedasemad tavalistele keskkütteradiaatoritele. Nende küttepinnatemperatuur ei ületa üldjuhul 60-70 0C.
Elektriradiaatoreid/konvektoreid, kus õhku soojendatakse vahetult õhuga kokku puutuva toruküttekeha või küttespiraaliga (temperatuur 200 0C ja rohkem), ei tohiks eluruumides kasutada. Nimetatud küttekehade kasutamisel tekib ruumi õhku hulgaliselt positiivseid ioone. Positiivsed ioonid tekitavad inimestel teatavasti peavalu ja võivad põhjustada närvilisust ja pinget. Samuti on täheldatud astma ja bronhiidi sagenemist.
Samad negatiivsed kõrvalmõjud on ka elektrilistel soojapuhuritel. Soojapuhurite plussiks on küll kiire ruumiõhu soojendamine, kuid põhikütteks eluruumidesse need ei sobi. Parim sisekliima on ikkagi ruumides, kus on stabiilne õhutemperatuur.

Seotud lood:

Konvektor ei mõju sisekliimale hästi

Põhiliselt kasutatakse eluhoonete keskküttesüsteemides teraspaneelradiaatoreid, ribiradiaatoreid (malm, teras või alumiinium) ja konvektoreid.
Konvektorite kasutamisel soojendatakse ruumi õhku selle kokkupuutel konvektori küttepinnaga. Mõnel konvektoritüübil on ka sisemine ventilaator, näiteks põrandasisesed konvektorid.
Konvektoreid võiks ennekõike kasutada ruumides, kus on suured klaaspinnad. Samas tuleb konvektorite kasutamisel arvestada sisekliima halvenemisega: ruumiõhu liikumiskiirus suureneb, õhku satub rohkem tolmu ja mittesõbralikke mikroorganisme, konvektoris asuv ventilaator tekitab müra.
Seetõttu on soovitatav kasutada ruumide kütteks radiaatoreid, millel on nii kiirguslik- kui konvektiivne soojusülekanne.
Selleks sobivad kõik eelnimetatud radiaatorid: teraspaneelradiaatorid, malmribiradiaatorid, terasribiradiaatorid, alumiiniumradiaatorid.

Malmribiradiaatorid on kõige kallimad

„Radiaatori õigel valikul tuleb arvestada ruumi soojustarvet ja keskküttesüsteemi soojuskandja temperatuurigraafikut,“ ütleb Elvar Alasi. Ta lisab, et kindlasti ei saa näiteks valida soojuspumbal töötavasse küttesüsteemi radiaatorit, mille küttevõimsus on radiaatori pakendil antud kõrgetel soojuskandja (küttevee) temperatuuridel.
Tavaliseks keskmiseks soojuskandja temperatuuriks kaugküttesüsteemis külmatippudel on 60 0C, samas soojuspumbal põhinevates küttesüsteemides 40 0C. Valides vale suurusega radiaatori, valite talvekuudel külma toa.
Teraspaneelradiaatorid on enimkasutatavad oma soodsa hinna tõttu. Neid kasutatakse kõikjal: eramud, koolid, lasteaiad jne. Ainsaks subjektiivseks miinuseks võib lugeda tavapärasust ja disaini.
Malmribiradiaatorid on kõige kallimad ja mõeldud eelkõige hoonetesse, kus on spetsiaalsed sisearhitektuurilised nõudmised. Malmradiaatorite miinuseks on lisaks kõrgele maksumusele suur soojusinerts, mistõttu on nad halvasti reguleeritavad.
Terasribiradiaatorid on oma disainilt sarnased malmribiradiaatoritega, kuid maksumuselt mõnevõrra soodsamad ja väiksema soojusinertsi tõttu lihtsamini reguleeritavad. Sobivad eelkõige nooblima sisedisainiga ruumidesse.

Trend alumiiniumradiaatorite suunas

Viimastel aastatel on kaasaegsetes energialahendustes suund madalatemperatuurilistele küttesüsteemidele. See võimaldab säästa soojusenergiat ja kasutada erinevat tüüpi soojuspumpasid: õhk-vesi soojuspumbad, maasoojuspumbad. Sellistesse küttesüsteemidesse sobivaimateks on
alumiiniumradiaatorid, mis oma kõrgema soojusväljastuse säilitavad paremini ka madalatel temperatuuridel võrreldes teiste radiaatoritega.
Moodsaid alumiiniumradiaatoreid toodetakse ka sisemise pinnakattega, mis tagab nende pikaajalise vastupidavuse agressiivse pH-ga soojuskandjate korral.
Elvar Alasi sõnul sõltub tegelikkuses radiaatori valik ikkagi omaniku visuaalsest maitsest, peaasi et radiaatori soojusvõimsus oleks õige ja oleks arvestatud olemasoleva küttesüsteemi eripäradega.
Infoallikas: Kyte.ee OÜ



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare