Tähelepanuks enne kütmist! Mis on valesti, kui korstna tõmme on halb ja kuidas seda parandada?



Tähelepanuks enne kütmist! Mis on valesti, kui korstna tõmme on halb ja kuidas seda parandada?
Shutterstock

Küttekolded võiks enne uut kütteperioodi korras ja kontrollitud olla. Millele tähelepanu pöörata ja kuidas kontrollida tõmmet ning vajadusel seda reguleerida? Millised on tüüpilised vead kehva tõmbe puhul? Sellest kõigest tuleb juttu järgnevalt.

Korstna tõmme peab olema intensiivne juba tule süütamisel. Kui tuli süttib aeglaselt võib suitsugaasides olev niiskus lõõridesse koguneda ja tõmmet takistada. Tõmmet tuleb kontrollida enne, kui teete koldesse tule, kui küttekollet ei ole mitu päeva köetud, kui välisõhk on soojem kui toatemperatuur ning kui majas on sundventilatsioon.

Kuidas kontrollida enne tule süütamist tõmmet?

Võta ajaleht ja aseta see avatud luugiga korstna juurde. Kui tõmme olemas, siis tõmme tõmbab ajalehe vastu korstnat ja ajaleht seisab iseenesest luugi asemel. Pane luuk kinni ja võid tule koldesse teha.
Kui tõmmet pole, siis kukub ajaleht alla ja koldesse tuld ei ole mõtet teha, sest suits ei lähe mitte korstnasse, vaid tuleb tuppa.
Kui korstnas tõmmet pole, siis pane kuumaõhupuhur avatud luugist korstnasse kuuma õhku puhuma. Maksimaalselt 5 min ja korstnas tekib tõmme. Sulge puhastusluuk ja võid tule koldesse teha.
Vanades majades, kus ühte korstnalõõri on ühendatud mitu küttekollet, sealhulgas pottsepa poolt käsitööna laotud ahi, siis piisab, kui ahju teha väike lõke kasvõi pilbastest ja ahi lükkab ise korstnas õhu õigetpidi liikuma.
Kui korstnas tõmme olemas, kuid küttekolle ikka ei tõmba, siis on küttekolde lõõristik sedavõrd tahma täis, et viimane aeg on seda puhastada.

Seotud lood:

Kuidas reguleerida tõmmet?

Tõmmet ei reguleerita kunagi siibriga lükates siibri poolkinni! Siiber peab olema kogu põlemisprotsessi vältel täiesti avatud. Tõmmet reguleeritakse tuharuumi ukse kaudu, umbkoldega ahjudel kolde uksega. Tuli peab põlema mühinal.

Kui tõmme on halb

Kui tõmme on nõrk, siis koldes põlemistemperatuur on madal ja sealt edasi liikuva suitsu temperatuur on madal. Kui liiga külm suits jõuab külma korstnasse, siis korsten hakkab higistama seestpoolt ja korstnas voolama veenired tahmasel lõõri sisepinnal ja nii tekibki ohtlik pigi.
Nõrga tõmbega kütmisel tekib ka oluliselt rohkem tahma ja ka kütet kulub rohkem. Kui köetakse kinnise ahjuuksega või ainult pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetõttu kiiremini ja ladestuvad lõõridesse, tekitades tuleohtlikku pigi. Selle põhjuseks võib olla kas üleni kitsas või mõne kitsema osaga suitsulõõr. Sellele tuleb mõelda juba ehitamise ajal.
Poolkinnisest siibrist ülalpool tekkivat tõmmet segavad keerised, mistõttu peab kütma täiesti lahtise siibriga. Keerised tekivad ka siis, kui suitsulõõrid avanevad korstnasse ühel kõrgusel. Need tuleb ehitada erinevatele kõrgustele. Ka liiga lai lõõr nõrgendab tõmmet.

Korstent ei maksa liiga pikka ehitada, Halva tõmbe põhjuseks võib olla sageli just liiga pikk korsten. Shutterstock

Tüüpilised vead

Üks tüüpilisi vigu on korstna ülaosas lehtrina laienev korstnapits. Kui kuum õhk jõuab kitsast osast avarasse, siis tekkivad enne õhu väljumist keerised, mis tõmmet nõrgendavad. Korstnapitsi ots peaks olema ülejäänud osast mõni sentimeeter kitsam.
Halva tõmbe põhjuseks võib olla liiga pikk korsten. Seda esineb tavaliselt kõrgete ja kütmata pööningutega majades. Suits jahtub selles osas väga kiiresti. Külm suits hakkab ülespoole liikumise asemel alla tagasi tungima. Pealegi ladestub külm suits lõõri seintele, tekitades süttimisohtlikku pigi ja lagundades korstnat. Selle puuduse kõrvaldamiseks tuleks korstna külma pööningu osasse paigaldada plekist sisetoru ehk hülss.

Tõmmet võib takistada ka külm välisõhk, mis tungib lõõri lahtise puhastusluugi või üht lõõri teisesest eraldavates vaheseintes olevate pilude kaudu. Kui lõõrid eraldada ja teha neile eraldi puhastusluuk, paraneb tõmme tunduvalt.
Kui ahi on mitu päeva kütmata, siis jahtub ta niivõrd, et tõmme kaob. Pliit võib ka palava ilmaga suitsu sisse ajada. Lõõris olev jahedam õhk langeb allapoole ja kisub väljast sooja õhku kaasa, korsten töötab justkui tagurpidi. Selle vastu aitab korstnalõõri eelsoojendamine, kuumaõhu puhurist lasta kuum õhk lõõri mis lükkab lõõris õhu õigetpidi liikuma.
Mõnikord pistetakse põlev paber tahmaluugi kaudu korstnalõõri. Seda siiski ei soovitata. Kui korsten on puhastamata, siis võib seal olev tahm ja pigi süttida.

Kui suitsu ajab sisse

Kui ahju ja pliidi suits läheb samasse korstnasse, pliit aga ajab palava ilmaga suitsu sisse, siis aitab harilikult, kui teha mõne kilo pilbastega tuli ahju. Palava ilmaga võib läbi korstnajalas asuva puhastusluugi suits keldrisse tungida, kui korsten niiskusest rõske, aitab jälle kuumapuhuriga korstna soojendamine.
Suitsu võib sisse ajada kange tuulega, kui maja ümber on kõrgemaid hooned, katused ja isegi puud. Selle vältimiseks tuleb teha ümberehitusi, kas tõsta korstna kõrgust või paigaldada korstna peale lihtsalt avatav katus. Nii puhub tuulepuhang vastu katust ja ei puhu enam korstnasse.
Suitsu võib sisse ajada ahi, mida parajasti ei köetagi. Siis tuleb see kellegi teise ahjust, kui lõõrid on valesti ehitatud. Sel juhul võivad suitsu täis olla mitte ainult sama korruse ruumid, vaid ka alumised ja ülemised.
Kui tõmme oli algul hea, ajapikku aga halveneb, siis on lõõristik tahma või lendunud tuhka täis ja vaja on kutsuda korstnapühkija. Kui sellega viivitada, siis lõõrid pigituvad ja tulekahjuoht sellevõrra suureneb.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare