Telliskorstna eelis on suur soojusmahtuvus

 (6)

Telliskorstna eelis on suur soojusmahtuvus
Shutterstock

Laotud telliskorstna populaarsuse peamised põhjused on pikaajaline kasutamise traditsioon, end hästi tõestanud ehituslik lahendus ja hea soojusmahtuvus.

„Ka kollete ja korstnate soojusmahtuvus on viimaste uuringute põhjal kasutaja jaoks üha olulisemal kohal. Konkreetse kasuna võib välja tuua kasutusmugavuse, hea sisekliima ja loomulikult energiasäästu, mis uuringute järgi on selgelt väljenduv juba ühe kütteperioodi jooksul,” ütleb Wienerberger AS-i turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Evelyn Parv.

Telliskorsten aitab küttekuludelt kokku hoida

Tellistest ehitatud küttekolded ja nende korstnad on pikaajalise kasutamise traditsiooniga ja ka Eestis läbi aegade väga populaarsed. Valikute mitmekesisusest hoolimata on telliskorsten turul oma positsiooni säilitanud.
„Üha sagedamini on ökoloogilised väärtused ehitajale materjalide valimisel kriteeriumiks kujunemas ja siinkohal õigustab telliskorsten ennast täielikult. Tellis on vastupidav looduslik materjal, soe ja inimsõbralik. Et telliseid on erinevat värvi ja pinnaviimistlusega, on ka kujundusvõimalused väga laiad.
Üks telliskorstna eelis on suur soojusmahtuvus. See tähendab, et telliskorsten tegutseb ka soojusallikana, mis tänu massiivsusele talletab hästi soojust ja annab seda eluruumi edasi. Nii saab küttekuludelt kokku hoida, sest väheneb kütmise sagedus.
Telliskorsten on tulekindel ja -ohutu, sest tellised ei põle ja telliste pinnatemperatuur korstna välisseinas ei tõuse ohtlikult kõrgeks. Korstna välispinna temperatuur siseruumis, kus on võimalik kokkupuude inimestega või kergelt süttivate materjalidega, ei tohi tõusta üle 80 °C.
Telliskorsten on isikupärane ja sobib pea kõikjale. Lisaks erinevat värvi ja kuju puhta vuugiga lahendusele võib telliskorstna välispinda edukalt krohvida, võõbata segukihiga või värvida.

Seotud lood:

Tulepüsivad materjalid

Korsten laotakse tulepüsivatest materjalidest, et lõõrid taluksid suitsu poolt tekitatavat korrosiooni, küttekolde kasutamisel tekkivat kõrget temperatuuri ja selle vaheldumist, aga ka ilmastikust põhjustatud mõjutusi.
Köetavasse ruumi jääv korstna osa ehk korstnajalg siseruumis laotakse põletatud täis- või auktellisest. Kohtades, kus korsten puutub kokku tuleohtlike materjalidega (nt puitlaest läbiminek) kasutatakse isoleerimiseks tavaliselt mineraalvilla.
Mitteköetavasse ruumi (külm pööning) ja korstnapits (korstna osa, mis ulatub katusest välja) jäävate korstnaseinte müürimiseks kasutatakse külma- ja ilmastikukindlaid telliseid. „Et deformatsioonid korstna välisosas on väikesed, on aga oht külmakahjustusteks suurem. Sellepärast ongi oluline kasutada korstnapitsi müürimisel tugevamat segu (M100/600) ja külmakindlaid telliseid. Korstnaots kaetakse pleki- või betoonkraega ja sellele võidakse paigutada veel sademekate (korstnamüts).
Kui korsten ehitatakse sisekestaga (nt keraamilisest materjalist või metallist), võib kasutada ka õhemaid fassaadiauktelliseid (250 x 85 x 65 mm) kogu korstna ulatuses. Sisekesta ja tellismüüritise vahele jäetakse õhkvahe.
Artikkel ilmus EPLi erilehes Ehitus ja Kinnisvara

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare