Uued küttelahendused - infrapunaahi ja infrapunaküttepaneelid



Uued küttelahendused - infrapunaahi ja infrapunaküttepaneelid
Infrapuna küttepaneele saab sobitada igasse interjööri.Hea Soojus

2018. aastal jõustuvad uued eurodirektiivid kohtkütteseadmetele, tooted peavad muutuma energiasäästlikumaks. Seepärast on tootjad hakanud otsima uusi küttelahendusi.

Lisaks tavapärastele kütteseadmetele, nagu õhksoojuspump, ahi, elektriradiaator või pelletikamin, pakuvad sooja vähemtuntud seadmed, mille kasutuselevõtt võimaldab kokku hoida soojakulusid.

Diiselkütuse põletiga infrapunaahi

Biokütusel Neste Green Heat, tavalisel diislil või kütteõlil töötava põletiga infrapunaahju kasuteguriks on tootja lubanud 100%. Pole mingit vajadust eraldi korstna või ventilatsioonitrassi järele, mistõttu võib ahju kasutada tööstushoonetes, garaažides, töökodades, katusealustes, tallides, telkides, terrassidel, avalikel üritustel ja ehitusobjektidel. Ahi ei erita lõhna või suitsu.
Diislitoitel ahjud on ääretult madalate ülalpidamiskuludega. Täisvõimsusel kasutab ahi ainult veidi üle liitri kütust tunnis. Kui köetavaks pinnaks on näiteks normaalselt soojustatud 500 m2 ruum, välistemperatuur on +0 °C ja soovitud sisetemperatuur +15 °C, tarbib ahi kaks-kolm liitrit kütust päevas. Keskmise võimsusega ahjud tarbivad kolm-neli liitrit ja kõige võimsamad ahjud kulutavad neli-viis liitrit kütust päevas.

Infrapunaahjul pole ventilaatorit, soojus kandub ruumi materjalide, mitte liikuva õhu kaudu. Infrapunasoojus kandub ühtlaselt kõikidesse suundadesse ja tundub meeldiv ka ahju kõrval seistes. Samas kandub soojus ka suurtes ruumides laiali palju ühtlasemalt kui ventilaatorsoojenditega. Ahjul on 12 erinevat ohutussüsteemi, mis muudavad selle eriti turvaliseks. Kuumus, mis õhkub küttekehalt, pole tulikuum ja selle välispinnad pole kõrvetavad.
Ahju on väga kerge kasutusse võtta, sest ei vaja püsivat paigaldust. All on vastupidavad rattad, mis teevad selle liigutamise kuhu iganes väga lihtsaks. Töörežiim on eriti vaikne – kõigest 48 dB.

Seotud lood:

Infrapunaplaat – päike elutoas

Inimesed ajavad tihti segamini infrapunaküttepaneelid ja infrapunakiirgurid. Kiirgur eraldab lähiinfrapunakiirgust ja seda soovitatakse kasutada peamiselt ainult rõdude ja terrasside kütmiseks, sest kiirgus mõjub pealetükkivalt. Infrapunaküttepaneele võib aga kasutada ööpäev läbi, sest infrapunapikklained üksnes ei kiirgu, vaid ka läbistavad, murduvad, peegelduvad. Infrapunaküttepaneelid toodavad soojust, mis on sarnane päikese toodetava soojusega.
Tavalised konvektsioonradiaatorid soojendavad eelkõige õhku, soe õhk tõuseb üles ja jätab põranda jahedaks. Temperatuuri erinevus lae ja põranda vahel võib ulatuda koguni seitsme kraadini. Infrapunaküttepaneelid kütavad soojaks eluruumi seinad, laed, põrandad ja mööbli ning hakkavad sealt soojust tagasi andma. Õhk jaheneb kiiremini kui esemetes akumuleerunud soojus ja see annab energiasäästu kuni 30%.

Infrapuna-pinnakütteseadmeid kasutatakse elu- ja magamisruumides, vannitubades, terrassidel, rõdudel, talveaedades, hobiruumides, aiamajakestes, garaažides, töökodades, saunades, soojenduskabiinides ja kõikjal, kus inimene ja loom tahavad end hästi tunda.
Paneele ja radiaatoreid juhivad termostaadid, millega saab määrata sobiva temperatuuri. Et paneelide valik on suur, alates peeglitest kuni piltideni, siis saab neid sobitada igasse interjööri. Need võtavad vähe ruumi, neid on lihtne paigaldada ja eemaldada, hooldust ega remonti need ei vaja. Valida on infrapunaküttepaneele terasest, valgeid või klaasist, pildiga või peegelklaasiga.
Küttekehad paigaldatakse horisontaalselt seinale, võimaluse korral akna vastu. Kaugus põrandast peab olema vähemalt 50 mm, kaugus simsist, aknalauast või muust taolisest vähemalt 100 mm. Temperatuuri suhtes tundlikud esemed, näiteks kardinad, eesriided, käterätikud, teised tekstiilist tooted või muu taoline, peavad paiknema küttekehast piisavas kauguses. Tagatud peab olema takistuseta soojuse eraldumine. Mõistetavalt ei tohi küttekehade peale valada vett või teisi vedelikke.
Kiirguskütte jaoks soovitatakse järgnevaid kütteelemente: 1–10 m2 elamispinda 500-vatine element köetava ruumi kohta, 10–25m2 elamispinda 600-vatine element köetava ruumi kohta ja 25–35 m2 elamispinda 800-vatine element köetava ruumi kohta. Suurte akende ja külmade välisseinte puhul tuleb arvestada 7–20% lisaga.

Allikad: www.heasoojus.ee; www.begenergia.ee
Artikkel ilmus EPLi erilehes Soe Kodu

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare