Vaata pildigaleriist, kuidas on suve jooksul muutunud Tallinna Lennujaam. Üle 2/3 töödest on valmis

 (8)

Vaata pildigaleriist, kuidas on suve jooksul muutunud Tallinna Lennujaam. Üle 2/3 töödest on valmis
Tallinna Lennujaam

Tallinna Lennujaamas on suvel käinud suured ja kibekiired ehitustööd ning edenemine on ka silmale juba märgatav. Muljetavaldav on olnud tööde täpne organiseerimine ning teostamise kiirus tingimustes, kus igapäevane liiklus samal ajal toimib. Mainimata ei saa jätta ka töid teostavat rasketehnika arsenali, mida Eestis varem nähtud pole.

Tallinna Lennujaama ehitustööde graafikusse tõi muutuse Eesti saamine Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks juba 2017. aasta juulis. Kui esmalt plaaniti laiendatav reisiterminal avada 1. novembril, siis seoses muutustega tuli ka ehitusplaanid ümber korraldada. „Ehitajatega tuli läbi rääkida ja leida võimalus, et teeksime need tööd siiski kiiremini ära, kui esialgu plaanisime ning 1. juuliks peavad reisiterminali laiendustööd valmis olema. Kõik muud tingimused jäid samaks. Muidugi oli see ehitajatele väga suur väljakutse, aga 30. juunil avasime terminali laienduse. See oli täppistöö,“ meenutab AS Tallinna Lennujaama korporatiivkommunikatsiooni juht Priit Koff.
Muidugi polnud reisiterminali laiendamise plaan seotud Eesti eesistumisega, vaid lennujaama läbilaskevõimet oli hädasti vaja suurendada. Tallinna lennujaama läbivate reisijate arv on kogu aeg kasvanud. Möödunud aastal löödi rekord 2,2 miljoni reisijaga ning sel aastal ootab lennujaam juba 2,5 miljonit reisijat. Tänavu esimese poolaasta jooksul on reisijate arv kasvanud juba 15-16%. Nafta hind on madal ning lennupiletite hinnad ka suhteliselt odavad. Samuti on juurde tekkinud lennukiressurssi, mis sobivad lendama just meie suunal.

Seotud lood:

Reisiterminalis on jäänud teha veel pisitööd

Reisiterminali ehitustööd algasid möödunud aasta novembris. VIP-ala avati juba selle aasta 1. juunil. Kogu VIP-kompleks koliti ühele tasapinnale, uue osa suuruseks on 343 ruutmeetrit. Lisaks olemasolevale kahele VIP-ruumile lisandus veel 2 uut VIP-ruumi, mida saab vajadusel poolitada, samuti avardus ka julgestuskontrolli ala. Kokku saab uues VIP-kompleksis korraga teenindada enam kui 150 klienti 6 erinevas ruumis.
Mõningad ehitustööd käivad terminalis veel edasi ning saavad valmis selle aasta lõpuks, kuid see reisijate liikumist terminalis ei puuduta. Korrastatakse tehnilist ala, pagasi liikumist, rajatakse olmeruume.

Reisiterminali laienduse projekteeris ja ehitas hanke võitnud peatöövõtja Astlanda Ehitus OÜ ning laiendustööde maksumuseks kujunes 5,2 miljonit eurot. Terminali pindala suurenes 4000 ruutmeetri võrra. Terminali lõunaosa pikenes üheksa meetrit ning läänepoolne klaasfassaad nihkus viie meetri võrra olemasolevast asukohast väljapoole. Nii võideti juurde olulisel määral vaba ruumi, mille arvelt laiendati lahkuvate reisijate ala, rajatakse uus väliterrassiga restoran ning muudeti lennueelse julgestuskontrolli asukohta, et sealne liiklus toimuks kiiremini ning oleks mugavam.

Varasema julgestuskontrolliga võrreldes on ruumi pindala kasvanud pea kaks korda ning kasutusele võeti uued julgestuskontrolli liinid. Uute liinide pikkuseks on varasema 11 meetri asemel 17-20 meetrit, seega on reisijatel rohkem ruumi kontrolliks valmistumiseks ning asjade kokkupanekuks peale kontrolli. Kokku on võimalik kasutada 5 julgestuskontrolli liini.
Tegemist on paralleelliinidega, mis võimaldavad n-ö puhtalt kontrolli läbinud pagasil liikuda ühel liinil ning täiendavat kontrolli vajaval pagasil liikuda teisel liinil. See aitab oma pagasi korrektselt pakkinud reisijatel oluliselt aega säästa julgestuskontrolli läbimisel. Ühe liini läbilaskevõime on ca 230 inimest tunnis, eeldusel, et reisijad on oma käsipagasi korrektselt pakkinud ning välja võtnud elektroonikaseadmed, vedelikud ning toiduained. Vanade liinide läbilaskevõime oli umbes 120 inimest tunnis.

Pilt lennujaamas muutub iga päev. Tallinna Lennujaam

Uueks sai ka autoliiklusele reisiterminali esine ülemine tasand ning pealesõit, mis lahendati ringristmiku ja estakaadiga.
Priit Koffi sõnul saavad selle aasta lõpus läbi ka rendilepingud kaupluste pidajatega ning hanke korras sõlmitakse uued lepingud. Kaubandusala ehitus algab novembris ning peab valmis olema järgmise aasta märtsiks.
Järgmise aasta jaanuarist peaks lahti minema parkimismaja ehitus, kuhu mahub 1150 autot. Samuti tuleb lennujaama autorendi keskus.

Puudusid terminalihoone vanad ehitusjoonised

Lennujaamade töö on kogu maailmas äärmiselt reglementeeritud valdkond ja kõik protsessid on paika pandud. Kuidas aga kõik vajalik tagada ilma tõrgeteta ning kui palju tuleb ette üllatusi? „Muidugi tegime terminali laiendamisel palju arvutusi, kui palju peab läbilaskevõimet suurendama, milline on reisijale kõige mugavam liikumistee ja kuidas peavad toimuma muud protsessid taustal ning kus võivad tekkida kitsaskohad. Siiski tuli üllatusi ette. Kui varem ootasid reisijad järjekorras, et oma asjad lahti pakkida, siis nüüd tekkisid ummikud teise otsa. Korrektselt oma pagasi pakkinud inimesed saavad pagasi väga kiiresti kätte ning liiguvad edasi, kuid ebakorrektselt oma asjad pakkinud reisijad suunatakse täiendavasse kontrolli. Seal tekivad nüüd ummikud,“ räägib Priit Koff.
Probleem on tulnud just reisijate hulga plahvatusliku suurenemisega. Juurde on tulnud reisijaid, kes pole varem lennanud ning kes ei tea, kui palju tohib vedelikke olla käsipagasis. Rohkem on reisima hakanud vanemad inimesed ning ka noored, kes esimest korda ilma vanemateta lendavad. Probleemid ilmnevad rohkem just tšarterlendudel. Pudelikael on tekkinud seega inimeste harimisel.

AS Tallinna Lennujaama taristu arendusdirektori Tõnu Mühle sõnul tegi ehitustööd keeruliseks see, et 1980. aastal ehitatud terminalihoone kohta polnud jooniseid. Omaaegsed Leningradi arhitektid tegid need ning paljud joonised on tänaseks kadunud. „Samuti tegi töö raskeks see, et laiendamistööde ajal käis hoones vilgas igapäevaelu. Uued juurde ehitatud ja renoveeritud tükid tuli seejuures integreerida kogu maja vee-, kütte- ja kommunikatsioonisüsteemidega,“ seletab Tõnu Mühle.

20 aastat pole rajakatet vahetatud

Läbilaskevõime suurendamine ei puudata ainult terminali laiendamist, vaid suurel määral just lennuliiklusala rekonstrueerimist, ohutust ning keskkonnaprojekte. Seepärast on lennujaamas töös mitmed projektid korraga.
Mahult kõige suurem ja keerulisem ongi lennuliiklusala rekonstrueerimine. Kui lennukid ei lenda, siis poleks ka terminalil mingit tähtsust. Lennuliiklusala hange kestis pikka aega ja pakkujad küsisid lisaaega. Tööd on lihtsalt nii keerulised, et keegi ei saanud teha pakkumist üksi, vaid tuli kaasata alltöövõtjaid.

Kogu investeeringu suuruseks on 70 miljonit eurot. Ehitustööd teostatakse kahes etapis.
Möödunud aasta aprillis alanud ja sel aastal lõppeva esimese etapi maksumus on 35 miljonit eurot. Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse olemasoleva lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon, pikendatakse lennurada ning parendatakse ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade süsteemi. Projektiga asendatakse praegune lennuvälja tulede süsteem energia- ja keskkonnasäästlike süsteemidega ning paigaldatakse kõrgema kategooria lähenemistulede- ja navigatsioonisüsteemid.

70 miljonist eurost kulub umbes 10 miljonit raja hooldamiseks mõeldud tehnikale. Ülejäänud 25 miljonit kulub 2020 -2021. aastal lõunaala arendamiseks ja keskkonnaprojektideks.
Palju kõneainet on tekitanud öised rajatööd ja radade sulgemised. „20 aasta pole rajakatet vahetatud. Siin polnud enam mingit valikut ega taganemisteed. See töö tuli ette võtta,“ nendib taristu arendusdirektor.
Tehnoloogia vananeb tänapäeval väga kiiresti ning ilmselt ei saa enam eeldada, et uued teostatud tööd järgmised 20 aastat vastu peavad. Lennujaamades toimub tavaliselt suurem investeerimistsükkel iga 10-12 aasta tagant. Terminalide puhul isegi reisijate kasvust sõltuvalt 7 aasta tagant.

Rajatöödeks on aega 5,5 tundi

Omal ajal tegi rajakatte Soome firma Lemminkäinen Soome ehitajatega, nüüd on sama firma tagasi seda ööd tegemas, ainult et tegijad on Eesti mehed. Sellist rasketehnikat, mis lennujaamas öösiti töötab, pole Eestis varem nähtud. Masinad on kohale toodud Soomest, Saksamaalt, Poolast.
Sellisel tasemel, kus öösel võtetakse vana kate üles ja kohe pannakse ka uus peale, pole Eestis varem töid tehtud. Umbes kahekümnest masinast koosnev kolonn paigaldab nelja ja poole meetri laiuse riba muljeltavaldava kiirusega. Näiteks ühe öö jooksul paigaldatakse kokku 7500 ruutmeetrit asfaltbetooni ehk kaks 1000 meetrit pikkust paani. Kui sama efektiivsusega tehtaks töid linnatänavatel, siis oleks need perfektses korras.

Lennujaamas ehitustööde korraldamine on üks raskemaid ülesandeid, sest tuleb ju arvestada liiklusega. Koos ettevalmistusega on rajakatte vahetuse töödeks öösel aega vaid 5,5 tundi. Seejuures peavad sobima ilmastikutingimused, mis meie laiuskraadil pole enamik aega kiita.
Millised on siinjuures teiste riikide kogemused? Meiega sarnased on Riia ja Vilniuse lennujaamad. Priit Koffi sõnul tehti Riias rajakatte vahetus ära 2013-2014. aastal. Seal suleti rajad keskööst kuni kella 6 hommikul igal öösel. Meie lennurajad olid kinni kuni juulini 4 ööd ja 3 lahti. Nüüd on 5 ööd kinni ja 2 lahti. Vilniuses tehakse töid praegu ning lennujaam on täiesti kinni, liiklus on suunatud Kaunasesse.
Tõnu Mühle sõnul ollakse rajatöödega ajagraafikus. Umbes 30% töödest on ehk veel teha. Eelmisel aastal tehti ära idapoolne ots, sel aastal läänepoolne ots ja praegu tehakse töid keskel. Eelmise aasta suurim töö oli lennuraja pikendamine. Kui varem oli see 3070 meetrit pikk, siis nüüd on 3480 meetrit pikk.

Sellist võimsat masinaparki korraga töid teostamas ei kohta just sageli. Andres Putting

„Kõige keerulisem on ehitustööde juures olnud lennuraja läve nihutamised. Keeruliseks teebki asja see, et tööd saab teha ainult öösel väga piiratud ajal - 5,5 tundi. Hommikul peab kõik perfektses korras olema. Mitte ühtegi rajamarkeeringut või viita ei tohi jätta tegemata. Suur hulk raja markeeringuid tuleb lühikese aja jooksul maha võtta ning uuesti üles märkida, et piloot saaks õigesti orienteeruda. Kõik vajalikud tuled peavad põlema,“ seletab kitsaskohti lahti taristu arendusdirektor.

Ca 2000 leedlampi peavad õigesti ja laitmatult töötama

Ainuüksi leedtulede süsteem on lennujaamas hästi keeruline projekt. Lennurajal on umbes 2000 tuld ja iga tuli tuleb asfaldi seest välja puurida, koht täita, freesida soon, paigaldada toru, vedada ühendused ja kaablid, õigesse kohta tule jaoks uus auk teha ja tuli sinna kaevu liimida. Tegemist on kiiresti kuivava tugeva liimiga ning hommikul võib lennuk sellest üle sõita. Muide, iga tuli on arvutist eraldi juhitav. Kõik tuled peavad põlema ühesuguse tugevusega. Vastavalt ilmastikule reguleeritakse, millise võimsusega need põlema peavad.
Uute navigatsioonitulede projekt on nii keeruline, et Eestis seda tööd ei teha. Hanke võitis Itaalia firma, mis paigaldab tuled ja rajab juhtimissüsteemi. Järelevalvet teostab spetsialist Saksamaalt.

„Kulutame üldse ehitustööde järelevalvele umbes 500 000 eurot. Töid tehakse ju öösel ja kontroll peab kohal olema. Igal hommikul toimub tööde vastu võtmine. Mitte kusagil ei tohi midagi valesti olla või kusagil auk laiutada või tee konarlik olla. Kui midagi vähegi valesti on, siis tuleb see kohe ringi teha. Ainult nii on võimalik tagada kvaliteetne lõpptulemus,“ seletab Tõnu Mühle. Kõik vahetähtajad on seni pidanud ning kenasti on ka eelarves püsitud.

Ühe navigatsioonitule paigaldamine on üsna pikk ja keeruline töö. Tallinna Lennujaam


Angaar lennukite värvimiseks ja remondiks

Lennuliiklusala renoveerimine hõlmab veel lennukimootorite testimise ala ja lennuraja külgohutusala rajamist. Samuti rajatakse lumesulatusplatsid ja jäärtõrjeala. Lennukitele tehakse 25 minutit enne õhkutõusmist jäätõrjet. Kui mingil põhjusel selle aja möödudes lennuk õhku tõusta ei saa, siis peab lennuk tagasi sõitma ja uuesti jäätõrje tegema. Nüüd muutub see logistiliselt mugavamaks ja kiiremaks.
„Lumesulatusplatsid on olulised, et keskkonnale ei tekiks kahju ning jäägid ei läheks valesse kohta. Tulevikus vaatame, milliseid meetmeid ja millise võimsusega puhastusseadmeid meil tarvis läheb,“ räägib Tõnu Mühle.

Veel ehitatakse selle aasta lõpuks valmis uus lennukite angaar, kus uue teenusena Eestis hakatakse lennukeid värvima.
Trammiliini rajamine lennujaamani on küll Tallinna linna ja Merko projekt, kuid väga oluline lõik igal juhul lennujaama logistikas. Augusti lõpus peaks tramm lennujaama liikuma hakkama, trammiterminal ja reisiterminal tuleb aga ühendada galeeriiga, mis peaks novembri jooksul ka valmima. Seni tuleb reisijatel liikuda reisiterminali läbi õue.

Vaata ka galeriid:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare