Vaatame maja üle — tööd, mida kevadel teha!



Vaatame maja üle — tööd, mida kevadel teha!
Foto: Shutterstock

Ilmad on sulale läinud ja eestlane hõõrub rõõmust käsi, saab õues tegutsema hakata, mõni ootab juba jaani. Talv näitas paljudes majades kätte maja nõrgad kohad, mida nüüd, kevadel, annab parandada, muuta, ümber teha. Vaatame maja üle!

Katusetööd

Kui katusel ei ole lumetõkkeid, siis võib lumi katuselt alla kukkudes katusepaneele vigastada. Ka võib pakase ja päikeseliste sulailmade vaheldumine panna kattematerjali mängima, nii et see ei pea vastu ja kas mõraneb või murdub mõnest liitekohast. Ilmade soojemaks minnes on aeg üle vaadata katuse seisukord ning lahti tulnud kohad uuesti kinnitada või katkised kohad välja vahetada. Katusele minnes tuleb kanda turvavarustust, sest märg katus on libe. Kui sa pole päris kindel, et suudad katkise koha ise õigesti parandada, kutsu kohale asjatundja või pea temaga nõu.

Foto: Shutterstock
Seotud lood:

Jääpurikate “kasvukoht” ja need kohad katusel, kus lumi sulas kiiresti ära või katus oli lume ajal sealt pidevalt paljas, näitavad aga kätte maja soojalekke kohad. Lisaks tasub üle vaadata ka katusealused ruumid. Jälgi, kas siseseintel (eriti laenurkades) on veeplekke või niiskeid kohti — kui kuskilt on sisse tilkunud, siis peaks selle probleemiga kindlasti tegelema. Soojalekked ja niiskuse pääsemine majja on tõsised probleemid, mille lahendamiseks on vaja asjatundjat kõrvale. Kõige parem oleks vana katuse vahetamine ja katusealuse ning pööningukorruse korralik soojustamine. Igal juhul pea asjatundjaga nõu, sest katuse lahti võtmine ja soojustamine on kulukas töö, ent sissetilkumine ja soojalekked lühendavad oluliselt maja eluiga.

Vihmaveerennid ja räästad

Räästas olnud suured jääpurikad ja katuselt maha varisev lumi võib vihmaveerenne väänata ja lõhkuda ning kinnituskohtadest lahti tõmmata. Kui jää ja lumi on ära sulanud, on paras aeg rennid uuesti sirgeks ajada ning vajadusel paremini kinnitada. Töö, mida ei tasu jätta tegemata, sest katkistest rennidest võib sulalumi ja vihm hakata majaseina vastu tilkuma ja siis saavad häda juba fassaad ja vundament.

Kui sügisel jäid rennid lehtedest puhastamata, siis on kevadel viimane aeg see töö ära teha.

Foto: Shutterstock

Terrassid ja trepid

Loe veel

Kui lumi on sulanud, siis tuleks terrassid puhtaks pesta, seda on kõige parem teha vooliku või survepesuriga. Kui terrass on katuseta ning olnud ilmastiku meelevallas terve sügise ja talve, siis võib lume alt välja sulada ka mõni pehkima hakanud terrassilaud, see tuleks võimalusel vahetada. Terrassipõranda valikul oleks hea kasutada spetsiaalset immutatud ilmastikukindlat lauda.

Foto: Shutterstock

Väga suurte külmadega võib kivitreppidega juhtuda kõige halvem — tekivad külmakerked ja kivitrepid purunevad. Sellisel juhul ei aita muu, kui trepp lahti võtta ja uuesti valada. Enne uue trepi rajamist tuleks üle vaadata selle aluspind, et edaspidi vältida selliseid kerkeid, selleks peaks aluspind sisaldama kvaliteetset liiva ja kruusa.

Vähemate kahjustuste korral piisab parandamisest.

Foto: Shutterstock

Vundament ja fassaadi sokliosa

Kui enamik materjale vähendavad jahtudes oma mahtu, siis jäätudes vesi suurendab oma mahtu. See füüsikaline protsess tekitab fassaadil külmakahjustusi. Külmakahjustusi näeb kõige rohkem soklitel, kuna see piirkond asub vundamendist üleskerkiva kapillaarniiskuse ning tänavapinnas esineva vee ja lume piirkonnas. Külmakahjustuse tagajärjel võivad vundamendiringile paigutatud plaadid lahti tulla. Kui kivid on tervelt maha kukkunud, saab need tagasi panna. Kui aga peab plaadid päris välja vahetama, siis tasuks poes lähemalt uurida plaadi värve, sest uue plaadi värv võib erineda juba vanade plaatide värvist, ilmastiku mõjul võib plaatide värv heledamaks muutuda.

Foto: Shutterstock



LOE LISAKS:

Vihmaveerennides võib sadu kilosid prahti olla. Loe, kuidas pesta katust

Miks välistrepp laguneb? Loe, kuidas seda parandada

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare