Vana elektrisüsteem pole mõeldud moodsaid kodumasinaid toitma



Vana elektrisüsteem pole mõeldud moodsaid kodumasinaid toitma
Shutterstock

Tänapäeva elektrisüsteemis on oluline osa headel ühendustel, kus ei teki sädelust ega kuumenemist ning seepärast ei kõlba enam juhtmeotste kokkukeeramine mingil juhul. Korras kodune elektrisüsteem tähendab kindlalt paigas olevaid ning terveid lüliteid, harukarpe, juhtmeid ja pistikupesasid, samuti korrasolevat elektriarvestit ja -kilpi.

„Ostes vanema maja või korteri, on elektrisüsteemi korrasoleku kontroll igati vajalik. Kaablite ja juhtmete kinnitused ning isolatsioon tuleb kindlasti üle vaadata, kuna pudenev isolatsioon ja logisevad ühendused on suureks tuleohuks ning lühiste tekkeks, kuumenevad harukarbid viitavadki halvale kontaktile,” ütleb Kopli ametikooli kutseõpetaja Reinhard Roosileht. Ta lisab, et korras kodune elektrisüsteem tähendab kindlalt paigas olevaid ning terveid lüliteid, harukarpe, juhtmeid ja pistikupesasid, samuti korrasolevat elektriarvestit ja -kilpi.

Kodune elektrivõrk koosneb juhtmestikust, harukarpidest, lülititest, pistiku- ja lambipesadest. Paraku on paljudes hoonetes seniajani kasutusel vanad elektrisüsteemid, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele ja on seetõttu mitmeti väga ohtlikud. Kuna kodudes kasutatakse järjest võimsamaid kodumasinaid, siis tuleks ka arvestada, et vanad süsteemid ei ole nendeks arvestatud, juhtmed saavad ülekoormuse ja hakkavad kuumenema. Juhtmete kuumenemise tagajärjel võib kahjustuda nende isolatsioon ning tekkida tulekahju. Kõige suurem erinevus tänapäevase ning nõukogudeaegse elektrisüsteemi vahel, mida iga inimene võib näha, on see, et pistikupesades on nüüd lisaks kahele augule ka kaitseklemmid.

Seotud lood:

„Elektritarvitite täiendaval lülitamisel tuleks eelnevalt üle vaadata, kas juhtmete ristlõige sellisele koormusele vastu peab,” soovitab Roosileht. Majal või korteril on kaitsmed, mille suurus võib olla kas 10, 16, 25 ,40 jne amprit. Kõigi tarbijate koguvõimsust teades saab iga elektrotehnikat õppinu kergesti leida, kui palju ampreid selleks vaja läheb, ning vaadata, kas majakaitse on nii tugev, samuti on ka juhtmete ristlõige mõõdetav, arvutatav.

„Kahtluse korral tuleb enne täiendavate tarbijate lülitamist lasta spetsialistil elektrisüsteem üle vaadata ja vajadusel üle mõõta. Liiga suur tarbijate võimsus põhjustab juhtmete ja kontaktide kuumenemist ning tulekahju,” lisab ta. Kohustuslik on kontrollida kuni 35-amprise peakaitsmega elektripaigaldisi kord 10 aasta, üle 35-amprise peakaitsmega elektripaigaldisi kord 5 aasta jooksul ning kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevaid elektripaigaldisi (koridorid, keldrid jms) kord 5 aasta jooksul.

Alumiiniumjuhtmete asemele vaskjuhtmed

Alates liitumispunktist algab kliendile kuuluv elektrisüsteem ehk elektripaigaldis, mille nõuetele vastavuse ja ohutuse eest vastutab elektripaigaldise omanik. Eluruumi puhul ei ole kehtestatud küll elektripaigaldise kontrolli kohustust, kuid ohutuse ja elektriseadmete korraliku töötamise huvides on soovitatav ka kodust elektripaigaldist teatud aja möödudes üle kontrollida.

Varem nõuetekohaselt paigaldatud ja igati korras elektrisüsteemi ei pea kohe hakkama välja vahetama, las ta töötab rahulikult edasi. Renoveerimisel tuleb aga teha elektritööd praeguse ajajärgu standarditele ja nõuetele vastavalt ning uuendada kogu süsteem.

„Kaasaja elektrisüsteemis on oluline osa headel ühendustel, kus ei teki sädelust ega kuumenemist. Teiseks vajavad kaasaja elektriseadmed korralikku maandust — kui maanduskontakt on olemas, peab ka maandusjuhe olema. Enamikus elektrikilpides on maandusjuhe olemas, sest tänapäeva metallvannid ja köögitehnika on maandatud,” selgitab Roosileht. Vanad alumiiniumjuhtmed on soovitav välja vahetada tänapäevaste vaskjuhtmete vastu (nendel on elektrijuhtivus parem, st takistus väiksem).

Aeg-ajalt tasub pistikute ja lülitite puhul vaadata, et need oleks terved, ei sädeleks ega kuumeneks. Tähele tuleks panna elektrisüsteemi ehk siis juhtmete seisukorda, harukarpide suletust, pistikupesade ja lülitite kinnitust ning korrasolekut. „Põhjalikum kontroll võiks olla kord aastas ja iga väiksemgi rike tuleks kohe kõrvaldada. Võimalusel võtta kasutusele säästlikud LED-lambid, mis ei kuumene ja on ohutumad. Kahtlase välimusega (õlised või pragulised) ja katkisi pikendusjuhtmeid kasutada ei tohi. Juhtmete ühendamisel kasutada alati kruvikontakti,” soovitab Roosileht.

Koduse elektriohutuse meelespea

  • Regulaarne kontroll
  • Elektritööde tegemisel kasutage spetsialisti abi
  • Sobivad kaitseseadmed
  • Pange pistikupesadesse ainult sellesse sobivaid pistikuid
  • Valgustis kasutage selleks ettenähtud võimsusega pirni
  • Kasutage ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet
  • Külma ilma korral ärge vana süsteemi liialt koormake

Eluruumi elektripaigaldise seisukorda on soovitatav kontrollida, kui:

  • valgustus vilgub või pistikupesades säriseb;
  • sulavkaitsmed ja kaitseautomaadid ei ole töökorras või puuduvad;
  • elektripaigaldis on saanud tule- või veekahjustusi;
  • elektripaigaldises on tehtud erinevatel aegadel remondi- või täiendustöid, misjärel seda ei ole kontrollitud;
  • tunduvalt on suurenenud kodumajapidamises kasutatavate elektriseadmete tarbitav võimsus ja vastavalt on suurendatud grupikaitset;
  • elektripaigaldise seisukorda ei ole kunagi kontrollitud või on seda tehtud väga ammu.

Allikas: www.elektrilevi.ee

Artikkel on ilmunud EPLi erilehes Ehitus ja Kinnisvara

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare