Vannitoa ehitamisel tuleb järgida õigeid töövõtteid

 (4)

Vannitoa ehitamisel tuleb järgida õigeid töövõtteid
Sutterstock

Vannitubade, pesuruumide ja teiste märgade ruumide ehitamine ning renoveerimine on tavapärasest tehnilisem ja keerulisem. Plaaditud pinna alla kogunev niiskus tekitab tervisele kahjulikku hallitust, ebameeldivat lõhna ning lõhub lõpuks ka konstruktsiooni, hoiatab Weber oma nõuandeblogis.

Et saavutada märja ruumi ehitamisel hea ja kauakestev tulemus peab kindlasti erilist tähelepanu pöörama aluspindade ettevalmistamisele, veetõkkekihi paigaldamisele ning ka kindlasti korrektsele plaatimisele ja vuukimisele.
Märja ruumi põrandad on üldjuhul betoonist või spetsiaalsetest käsitasandussegudest. Viimased on just välja töötatud niiskete ruumide ehitamiseks ja korrektsete kallete andmine on käsitasandussegudega üsna lihtne. Enamasti on ka sääraste käsitasandussegude kuivamisajad kordades lühemad, mis tähendab, et järgnevate tööetappidega saab kiiremini jätkata.
Jälgida tuleb, et kalded on tagatud kogu põrandapinna ulatuses suunaga trapi poole. Kindlasti sõltub kallete suurus olukorrast, kuid üldjuhul peaks olema need põrandal suhtega 1:100-le ning trapi ümber 1:50-le. Korralikult tehtud kalded välistavad vee vales suunas liikumise.

Korralik veetõkkekiht tagab kindluse

Enne veetõkkemassi paigaldamist tuleb aluspind korralikult tolmust puhastada ning kruntida. Sobiv kruntaine tuleb valida vastavalt aluspinnale, millele hakatakse veetõkkekihti paigaldama. Veetõkke kihi paigalduse juures on tähtis, et paigaldatav plaatimisalune veekindel kiht saaks katkematu, mis tähendab, et kogu ruumi ulatuses tuleb antud kiht omavahel siduda.
Selle tagamiseks on oluline enne laus veetõkkekihi paigaldamist armeerida kõik ohukohad, milleks on trapid, torude läbiviigud, sein-seinaga ning sein-põrandaga ristuvad nurgad. Kogu märja ruumi ulatuses olev veetõkkekiht on alati soovitatav kanda pinnale kahes kihis ning materjali kanda pinnale pigem rohkem, sest veetõkked on väga suure mahukahanemisega kuivamisjärgselt.
Kuna kihipaksusel üldised normid puuduvad siis tuleb kindlasti järgida materjali tootja poolseid juhiseid kulunormi või soovitusliku kihipaksuse osas.

Seotud lood:

Mida jälgida plaatimistööde juures?

Plaatide paigaldamine veetõkkele on samuti mõnevõrra tavapärasest keerukam, sest tuleb jälgida, et tööde käigus ei kahjustata eelnevalt paigaldatud veetõket. Samuti ei saa seda tööd teha päris tavaliste plaatimissegudega. Selle jaoks on vaja kasutada kõrge nakketugevusklassiga ning tavapärasest oluliselt elastsemat (S1 elastsusklassile vastav) plaatimissegu.
Vuukimine võetakse ette peale plaadisegu täielikku kuivamist (2-3 päeva peale plaatimist). Tööetapp ise on tänapäevaste toodetega üks lihtsamaid. Esmalt surutakse segu tugevalt vuuki ja paarikümne minuti möödumisel, kui vuugitäide enam sõrme külge ei hakka, pestakse üleliigne osa pehme ja niiske käsnaga plaadistuselt maha.
Vuugisegude valimisega on mõnevõrra lihtsam kui plaadisegudega, sest vannitubade ja pesuruumide juures ei ole üldjuhul tegemist kangete kemikaalide või väga ebastabiilse pH tasemega nagu nt basseinides või aurusaunades. Seetõttu sobivad sinna väga edukalt nn tavavuugisegud. Nõudlikumad olukorrad (suurema keemilise- ja mehaanilise koormusega kohad) saab lahendada 2-komponentse epoksiidi baasil vuugiseguga.

Kipsplaadist konstruktsioonide hüdroisoleerimisele pööra erilist tähelepanu

Tänapäeval on järjest enam vannitubasid kipsplaadist konstruktsioonidel ning sellised ruumid vajavad ka eraldi ettevalmistust. Kui üldjuhul tuleb kipsplaadi vuugid ja kruvipead eraldi pahteldada spetsiaalse vuugipahtliga, siis hüdroisolatsioonitööde korral selleks nõuet ei ole.
Esimeses järgus krunditakse kogu kipsplaatide pind krundiga imavatele aluspindadele. Teiseks täidetakse faasitud vuugid veetõkkemassiga, mis armeeritakse kiudkangast lindiga, sarnaselt sein-seinaga ja sein-põrandaga vuukide ülesehitusele. Seejärel on aluspind valmis laushüdroisolatsiooniks.

Katkematu hüdroisolatsioon

Et tagada katkematu hüdroisolatsioonikiht, tuleb alustada töid erinevate ohukohtade armeerimisega. Ehk tegemist on kohtadega, kus võivad tekkida hüdroisolatsiooni mõrad ja lekked. Nendeks on trapid, läbiviigud, sein-seinaga ning sein- põrandaga ristuvad nurgad. Sise- ja välisnurga isoleerimiseks kasutatakse kiudkangas linti. Enne kanga paigaldamist kantakse hüdroisolatsioonimass nurkadesse ja surutakse lint massi sisse. Jälgida tuleb, et lindi alla ei jääks õhumulle. Seejärel kantakse lindile veel üks kiht hüdroisolatsiooni massi.
Põhjalikumalt saad lugeda Weberi blogist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare