Vill on põhjamaades oma hea soojapidavuse, müraisolatsiooni ja tuleohutuse omaduste tõttu enim kasutatud materjal nii renoveerimisel kui ka ehitamisel. See säilitab oma soojusomadused kogu ehitise eluea jooksul, mis tähendab, et pärast paigaldamist soojustus üldjuhul enam lisainvesteeringuid ei vaja. Lisaks ei ima kvaliteetne vill niiskust, see on vastupidav ka orgaanilistele õlidele ja lahustitele.
Polüuretaanist valmistatud SPU isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitusel kui ka renoveerimisel. Need sobivad kõikvõimalikeks soojustamistöödeks, olles ühtviisi head nii põrandale, seina kui ka lakke. SPU-ga on tehtud Skandinaavias tuhandeid passiiv- ja madalenergia maju, mis tuleneb sellest, et SPU lahendused on taskukohasemad, kui on soov teha soojapidavat maja.
Kui soojustatakse kiviseina (tuulutatav fassaad), siis levinud lahendus on paigaldada karkass, mille vahele pannakse mineraalvill ja karkassi peale tuuletõke. SPU puhul jääb ära karkassi ehitus ehk jäävad ära külmasillad. Kuna ühtlane homogeenne soojustus katab seina, jääb ära tuuletõkke maksumus ja paigaldus.
Polüuretaan (PU) pritsvahuga soojustamise süsteem on Euroopas uusim soojustamise ja müratakistuse tehnoloogia, mis on loodud ehitatavate või renoveeritavate elu- ja muude hoonete kompleksseks soojustamiseks. Pritsvahu suurimad eelised seisnevad selle soojustakistuses, mis ei vähene ka aja jooksul. Liitekohtadeta paigaldus ja PU soojustus ei vaja lisaks tuuletõket. Soojustades PU-ga ei ole vaja ehituspindade mingit spetsiaalset ettevalmistust, et vaht nendele paremini haakuks. Seda pritsitakse ehituspinnale ja on loodud spetsiaalselt kõikide hoone konstruktsioonide soojustamiseks. Soojustatakse nii karkass kui ka hoone välisseinad, vaheseinad ja põrandad. Kui hoone soojustatakse väljastpoolt, siis tuleb konstruktsioonid katta karkassiga; kui vaht on pritsitud, peab vahu ülejäägi ära lõikama ja seejärel saab karkassile kinnitada viimistlusmaterjali.
Kihid õiges järjekorras
Kui alustada puitmajade lahendustest, siis nn ventileeritavad fassaadid koosnevad neljast konstruktsioonist: kandekonstruktsioon koos siseviimistlusega, soojustus, tuuletõke ja välisvooder. Soojustus peab tagama ka ajutiselt tekkiva niiskuse kiire aurustumise. Iseäranis meie kliimas on oluline vältida või kõrvaldada võimalikud külmasillad.
Soovitatav ventileeritav puitkarkasskonstruktsioon koosneb järgmistest kihtidest: siseviimistlus vastavalt soovile kas puit, kipsplaat vms, seejärel 50 mm soojustuskiht puitkarkassil, sellel omakorda aurutõke ja soojustuskiht kandekarkassil. Lisaks tuleb paigaldada tuuletõkkeplaat ja jätta tuulutuseks õhkvahe. Välisviimistlusvoodrina saab kasutada vastavalt soovile kivi, puitu, plaati vms.
Mida kasutada puit- ja kivimajadel? Kõige lihtsam ventileeritav puitsein koosneb soojustusest puitkarkassi vahel ja sellel olevast tuuletõkkest. Tuulutusvahe roovituse paigaldus sõltub sellest, kas laudvooder tuleb horisontaalne või vertikaalne. Kindlasti tuleb taas kord tähele panna, et tuuletõkkeplaatide liitekohad tuleb tihendada teibiga ja seda peaks tegema kohe, kui plaadid on paigaldatud ning veel puhtad ja kuivad.
Kivist hoonete soojustamise üks eripära on, et tuulutusvahe peab olema laiem, kuna näiteks telliskiviseina niiskusrežiim erineb oluliselt laudvoodriga viimistletud seinast. Oluline on, et sein oleks ehitatud nii, et niiskus saaks konstruktsioonist välja juhitud. Näiteks betoonsein telliskivist voodriga tuleks soojustada nõnda, et kandvale seinale paigaldatakse soojustuskiht ning selle ja telliskivivoodri vahel peaks olema tuulutusvahe rohkem kui 30 mm.
