Kes peaks vastutama üürniku tekitatud kahju eest?

 (1)

Kes peaks vastutama üürniku tekitatud kahju eest?
Shutterstock

Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.

"Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik," selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja
korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused.
"Korteriomanik peab hoiduma tema käsutuses oleva korteriomandi korras
ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime
teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,"
selgitab Urmas Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses
olevat korterit ajutiselt kasutavad. "Korteriomanik on kohustatud
korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib
sellest eemal," rõhutab Mardi.

Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või
puhkusel jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning
seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem. "Uus seadus ütleb aga
väga selgelt, et korteriomanik kohustub muu hulgas kohustatud hoidma
selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi
eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende
otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta," selgitab Mardi.

Seotud lood:

Tihti on aga probleemiga maadlevad korteriühistud hädas korteriomaniku
leidmisega: kontaktandmed on vananenud, inimene vahetanud elukohta ja
telefoninumbrit. "Püüa siis niimoodi tuult väljal," nentis Mardi. Uus
seadus peaks aga omanikega kontakteerumise ühistule lihtsamaks tegema.

"Seaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule
oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või
elektronposti aadressi. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb
korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule
teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi," selgitab Mardi. Kui
korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha
postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks
korteriomandi asukoht.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare