Kevadkuu tõi kinnisvaraturul tehinguaktiivsuse kasvu



Kevadkuu tõi kinnisvaraturul tehinguaktiivsuse kasvu
Uusarendused hoiavad kinnisvaraturul aktiivsust.Priit Mürk

Kevade saabumine tõstis korteriturul tehinguaktiivsust pea kõikjal Eestis, selgub Arco Vara Eesti korterituru märtsikuu lühiülevaatest.

Märtsis tehti Eestis 2152 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes veebruariga kasvanud 33% ning võrreldes möödunud aasta sama kuuga 22%. Korterituru tehinguaktiivsuse kasvu võis ennekõike märgata Tallinna linnas ja selle lähipiirkondades.
Tallinnas tehti märtsis 1006 korteritehingut, mida oli koguni 49% rohkem kui veebruaris ning 23% rohkem kui 2016. aasta märtsis. Tehingute arv kasvas oodatust rohkem sarnaselt varasematele perioodidele, kus kuu jooksul sõlmiti tavapärasest suuremal hulgal uusarenduste asjaõiguslepinguid. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas märtsis tehinguaktiivsus Tallinnas enim Lasnamäel, Kesklinnas ja Haaberstis, tehinguaktiivsus langes kõige rohkem aga Kristiines ja Mustamäel. Tüüpkorteritega tehti tehinguid 34% rohkem kui veebruaris ning 6,2% rohkem kui eelmise aasta märtsis.
Märtsis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1620 €/m2. Hinnatase oli võrreldes veebruariga kasvanud 2,1% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,3%.

Tallinna lähipiirkondades hinnatase langes

Märtsis kujunes Tallinna linna lähipiirkondades mediaanhinnaks 1347 €/m2, mida oli 7,1% vähem kui veebruaris, 11% vähem kui jaanuaris ning 4,3% vähem kui eelmise aasta märtsis. Lähipiirkondades on tehinguaktiivsus küll mitu kuud järjest kasvanud, kuid hinnatase on igakuiselt langenud. Hinnataseme langus tuleneb asjaolust, et aina enam tehinguid on hakatud tegema odavamate korteritega, mis paiknevad maakonnakeskusest kaugemal kuid mille mõju statistilistele keskmistele on võrdlemisi laialdane.

Seotud lood:

Vanemad korterid on Tallinnas valdavalt ülehinnatud

Varasemalt kiire tehinguaktiivsuse ning hinnataseme kasvu aeglustudes aeglustus ka vanemate magalapiirkondade korterite hinnakasv. Edasiselt kasvatasid statistilisi hinnatasemeid põhiliselt uusarendustega seotud tehingud, tüüpkorterite hinnatase püsis pikema aja vältel stabiilsena.
Viimaste kvartalite jooksul on taas märgata tüüpkorterite hinnakasvu kiirenemist, mis on aga viinud nö uue ja vana hinnavahe võrdlemisi väikeseks. 2009. aastal oli uue ja vana erinevus 1,5, 2015. aastal aga 1,45, mille järel on vahekord kiirelt langenud. 2016. aastal oli erinevus 1,3 ning 2017. aasta I kvartali seisuga on erinevus langenud juba 1,25 peale.
Väikeinvestorite puhul on märgata aga tendentsi, kus praegustel hinnatasemetel pannakse juba ostusoove hoiule ning kaalutakse vaba kapitaliga pigem alternatiivseid investeerimisvõimalusi. Suurenenud on pealinna inimeste huvi Eesti väiksemate piirkondade üüriturgude osas, sest majanduslik keskkond soosib üüriturul nõudluse kasvu ka mujal Eestis. Väikelinnades on tootlused kõrgemad ning korterite hinnad madalamad.

Tartus ja Pärnus hinnatase hoopis langes

Tartus tehti märtsis 135 korteritehingut, mida oli 13% rohkem kui veebruaris ning 9,8% rohkem kui 2016. aasta samal ajal. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1163 €/m2, mis oli võrreldes veebruariga langenud 4,8% kuid võrreldes möödunud aasta märtsiga kasvanud 5,8%. Hinnalanguse tõid 1- ning 3- ja enamatoaliste korteritega tehtud tehingud, 2-toaliste hinnatase püsis mõningase kasvu juures stabiilsena. Tehingute arvu kasv leidis võrreldes veebruariga aset 1- ja 2-toaliste korterite osas.
Märtsis tehti Pärnus 85 korteritehingut, tehinguaktiivsus oli võrreldes veebruariga kasvanud 27% ja aastases võrdluses 9,0%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 979 €/m2, mis oli võrreldes veebruariga langenud 8,2% kuid võrreldes 2016. aasta märtsiga siiski kasvanud 9,5%. Hinnalangus tulenes ennekõike madalama hinnatasemega korteritehingutest, milledeks olid valdavalt nii 1-toalised kui üle 70 m2 suurused kehvemas seisukorras korterid

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare