Majahalduriks ilma kehtiva kutsetunnistuseta varsti enam ei võeta

 (17)

Majahalduriks ilma kehtiva kutsetunnistuseta varsti enam ei võeta
Iga maja vajab asjatundlikku hooldust ning oskuslikku majandamist.Arno Mikkor

Järgmisel aastal jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis toob kaasa uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtteid, sealhulgas kutsetunnistuse nõude kortermajade haldajatele, kirjutab tänane Eesti Päevalehe Korteriühistute leht.

Majahaldurid on sisuliselt korteriühistute tegevjuhid, sest ühistu juhatuse liikmetel või majaelanikel pole tavaliselt aega ega tihtipeale ka vajalikke teadmisi ja oskusi kinnisvara haldamisega tegeleda. Seni on saanud majahalduriks tulla kõik, kes arvavad, et saavad selle tööga hakkama.
Sellega pole päri suured professionaalsed haldusfirmad. Nii näiteks viitas hiljuti ajakirjanduses Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam asjaolule, et uue seaduse lähenedes on väga palju neid ühistuid, kes soovivad oma senist haldurit välja vahetada, sest viimasel pole nõutavat kutsetunnistust. See omakorda on aga toonud päevavalgele tõsiasja, et paljusid korteriühistuid on majandatud halvasti või lausa kuritahtlikult.
„Päringute hulk aina kasvab ja mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeellu süüvime, seda hirmsamaks pilt muutub. Põlve otsas nokitsenud end majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud teenusteks isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,” vahendasid Õhtuleht ja Pealinn kuu aja eest Udami sõnu.
Kinnisvaraeksperdi sõnul on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas ja pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, nii lõpeb ka ühistute tüssamine.
Kõiki majahaldureid n-ö ühe vitsaga lüüa on ilmselgelt liiast. Häid näiteid operatiivse, oskuslikku ja taskukohase teenuse pakkujatest leiab näiteks Tallinnas Kalamajas kerge vaevaga. „Puhas võitlus äri nimel,” nendib üks neist, kes ei soovinud oma nime ajalehes näha. „Aga ma pean neid hiide kurvastama: kavatsen kutseeksamile minna ja tean, et mitu teist ametivenda teevad sama. Kulukas küll, aga kindlustab selle, et võime sama tööd edasi teha,” teatas ettevõtlik kodanik.
Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses. Eelmisel aastal sai kinnisvarahalduse neljanda taseme kutsetunnistuse 31 inimest. Kokku on Eestis praegu ametliku kehtiva paberiga tegijaid 96. Korterelamuhalduse kolmanda taseme kehtivaid kutsetunnistusi on üheksa, kokku on neid välja antud 51 inimesele.

Seotud lood:

27 proffi ühistujuhti

Kes tahavad oma ühistule professionaalset esimeest, siis on hea teada, et Eestis tegutseb hetkel 27 kehtiva kutsetunnistusega korteriühistujuhti.
Korteriühistute juhtidel on võimalus taotleda kutset nimetusega korteriühistujuht, tase 4.
Kutse taotlemiseks vajalikku koolitust teeb Eesti korteriühistute liit (EKL).
Kutseeksameid võtab vastu ja kutset väljastab MTÜ Eesti kinnisvara korrashoiu liit (varasema nimega kinnisvara haldajate ja hooldajate liit).
Iga töö tegemiseks on vajalik kompetentsus – oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ja vastav kogemus. Soovijatel on võimalik lasta oma kompetentsust hinnata ning positiivse otsuse järel väljastatakse taotlejale kutsetunnistus.
Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ja edukat tegutsemist kutsealal (praegusel juhul korteriühistujuhina).
Korteriühistujuhi kutse saamine eeldab vähemalt aastast töökogemust ühistujuhina.
Kutse taotlemisel tuleb sooritada kirjalik eksam ja esitada lõputöö.
Kutseeksami sooritamist hindab hindamiskomisjon, mille koosseisus on EKKLi ja EKÜLi esindajad.

Lähemalt loe EPLi Korteriühistute lehest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare