Majanduse kasvades saame juurde keskmiselt ühe ruutmeetri korteripinda

 (3)

Majanduse kasvades saame juurde keskmiselt ühe ruutmeetri korteripinda
Madis Veltman

Kui 2003. aastal oli kogu riigis müüdud korterite keskmine üldpind 52,1 ruutmeetrit, siis buumiaastatel 2006-2008 küündis keskmine näitaja pea 54,5 ruutmeetrini. Madalseis aastatel 2009-2010 kukutas üldpinna 52,9 ja 53,7 ruutmeetri vahele, kusjuures number muutus väiksemaks 2010. aastal. Ostujõu taastudes hakati küll taas soetama enam kortereid, kuid esialgu käis jõud üle pigem väiksematest elamispindadest.

2011. aastal, mil saime kindlalt deklareerida majanduse tugevat taastumist ning optimismi lisas euro kasutuselevõtt, kasvas müüduid korterite keskmine üldpind 53,8 ruutmeetrini, ületades 54 ruutmeetri piiri aastal 2014. Nii möödusid elatustaseme kiirema tõusuga seotud aastad (2014-2016) jälle 54 ruutmeetri peal.
Hetkeseisuga on käeoleva aasta näitaja juba 55,4 ruutmeetrit, kuid kuna ees on veel tehingute arvult oluline sügis, tasub järelduste tegemisega mõnevõrra konservatiivne olla.

Muide, huvitav on märkida, et vaadeldud 14 aastasel perioodil on vähenenud leibkondade suurus ning üha enam on üksi elavaid inimesi. Kuigi meie suundumus on üldjuhul põhjamaadega sarnase trendi ehk elamispinna suurenemise suunas inimese kohta, võib just vähenev rahvastik ja kasvav väikeste leibkondade hulk eelvaadeldud näitaja kiiremat kasvu järgnevatel aastakümnetel pidurdada. See tähendab, et elamispind inimese kohta küll kasvab, kuid teisalt ei vaja me enam väga palju suuri perekortereid.
Pigem on trend selles suunas, et 1- ja 2-toaliste uute või järelturu korterite vajadus elanikkonna seas üha kasvab.
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo, Risto Vähi

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare