Millest tekivad naabrite vahel piirivaidlused?

 (1)

Millest tekivad naabrite vahel piirivaidlused?
Foto: Unsplash

Andrese ja Pearu kraavikaevamise lugu on ilmselt igale eestlasele teada. Mitmeski mõttes ei ole naabrite piiriprobleemid kuskile kadunud, ainult et nüüd on piiride mahamärkimisel osapooli rohkem kui ainult piirinaabrid ning vigade tekkimise võimalus seega mitmekordsem. Katastriüksuse moodustamisel on vähemalt viis osapoolt: kohalik omavalitsus, maamõõtja, maaomanik, piirinaaber, katastripidaja. Selleks, et moodustada katastriüksus, mille andmed on vastavuses ka maastikul oleva situatsiooniga, on vaja kõigi osapoolte tõhusat koostööd. Kui kas või üks neist ei suhtu või ei ole suhtunud oma ülesannetesse tõsiselt, võivad naabrite vahel kergesti tekkida piirivaidlused.

Miks tekivad piirivaidlused?

Selleks on mitmeid põhjuseid ja võimalusi, kuid enamasti on põhjuseks valed piiriandmed. Vastuolulised piiriandmed on tihti põhjustatud erinevatest mõõdistussüsteemidest ja -viisidest või lohakusest ja huvipuudusest piir korralikult maha märkida. Maareformi käigus kasutati erinevaid mõõdistamisviise, mis ei taganud ühtset mõõdistamistäpsust, nt aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis, mõõdistamine suvalises, kohalikus ja riiklikus koordinaatide süsteemis. Samuti on katastriüksusi moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel ehk katastriüksuse asukoht ja piirid on määratud kaardimaterjalil, mitte aga maastikul. Mõnes kohas on aga jätnud maakorraldus soovida või pole katastripidajal olnud piisavalt andmeid katastriüksuse asukoha määramiseks katastrikaardil.

Seotud lood:

Maamõõtja lohakusest tekkinud valed piiriandmed

Maamõõtja peab olema oma töös täpne ja tegema seda õigesti. Paljud puudulikud või vastuolulised piiriandmed on aga põhjustatud just maamõõtja poolt. Näiteks on maamõõtja teinud mõõdistamisvigu või ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse piiriandmetega.

Loe veel

Ebatäpsed piiriandmed tekivad ka siis, kui maamõõtja ei ole esitanud piiripunktidele tegelikke mõõdistamisandmeid, vaid on „kohendanud” andmed katastripidajale sobivaks ehk ühitanud piiriandmed juba maakatastris registreeritud naaberkatastriüksuste ebatäpsete andmetega. Piiriandmed on läinud vastakuti ka siis, kui maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse maastikul olevate piirimärkidega. Sageli on paigaldatud topelt piirimärgid näiteks katastrikaardil olevate koordinaatide järgi, mis ei vasta olemasolevate piirimärkide asukohtadele maastikul.

Foto: Unsplash

Sageli ei ole mõõdistatud maastikuobjektil (nt jõe või oja teljel) kulgevat piiri ja piiriandmed on määratud aluskaardi põhjal, mis ei ole olnud maastikul oleva situatsiooniga kooskõlas. Piiripunktide asukohtade määramiseks on mõnikord kasutatud Maa-ameti avalikus teenuses olevaid andmeid või ebatäpseid mõõtevahendeid, näiteks käsi-GPS-i.

Maaomanike endi tegevus(etus) on piiriprobleemide sage allikas

Maaomanike ja piirinaabrite tegevus või teistpidi, tegevusetus, oma piiride eest seismisel ja nende eest hoolitsemisel toob varem või hiljem tüli majja. Päris sageli ei ole osapooled üldse huvitatud piirimärkide mahamärkimisestki.

Tihti pole maaomanikel õiget infot või teadmist piirimärkidest. Näiteks peetakse ekslikult piirimärgiks pärast katastrimõõdistamist loodusest leitud vana ristikivi, kuigi katastriüksuse piirimärgiks on määratud metalltoru. On päris tavaline, et maaomanike teadmine piiri asukohast maastikul ei vasta katastriüksuse plaanil kujutatud piirile (kõige enam esineb seda plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste puhul).

Naabrite jagelemine on viinud ka piirimärkide hävitamiseni või on muudetud nende asukohta. Näiteks teisaldatakse piirimärke põhjusel, et need segavad maa harimist või muru niitmist. Piirimärke on ka tahtlikult hävitatud, et maad juurde hõivata.

Piirivaidluste ennetamiseks pane tähele:

  • Maaomanik peab teadma temale kuuluva katastriüksuse piirimärkide asukohti maastikul ning enne talle kuuluva katastriüksuse piiriprotokollile allakirjutamist tuleb kindlasti tutvuda piirimärkide asukohadega maastikul. Kui maaomanik kutsutakse piirneva katastriüksuse mõõdistamise käigus koostatud piiriprotokolli allakirjutamise juurde, peab ta samuti tutvuma piirimärkide asukohtadega maastikul ja vajadusel küsima selgitusi kutse saatnud maamõõtjalt. Sageli allkirjastatakse piiriprotokoll ilma maastikul piiri ja piirimärkide asukohaga tutvumata ja alles hiljem avastatakse, et maaomanikule teadaolev piiri asukoht ei ühti maastikul tähistatud piiriga. Pärast andmete maakatastris registreerimist on palju keerulisem vastuolusid lahendada.
  • Maaomanik vastutab piirimärgi säilimise eest. Piirimärgi parema säilimise tagamiseks peab maaomanik seisma hea selle eest, et piir tähistatakse maamõõtja poolt nõuetele vastavate piirimärkidega. Näiteks peab piirimärgi nõuetele vastaval metalltorul olema väljatõmbamist takistav tõke või ankur. Piirimärgi ümber tuleks võimalusel kaevata mullast kupits, mis sageli säilib ka piirimärgi hävimisel.
  • Kui maaomanik näeb, et temale kuuluva katastriüksuse piiril on taastatud piirimärke või paigaldatud topelt piirimärke, aga teda ei ole sellest teavitatud, tuleb kohe pöörduda naaberkatastriüksuse omaniku poole, et koos välja selgitada piirimärgi tekkimisega seotud asjaolud.

Foto: Unsplash

Maa-ameti roll piirivaidluste korral

Vajadusel teeb Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakond kontrollmõõdistamisi ja mõõdistamistulemuste analüüsi (kontrollib maastikul olemasoleva situatsiooni ja piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidega ning piiripunktide mõõdistamist ja koordinaatide määramise täpsust geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes). Ehk teisisõnu — Maa-ameti pädevuses on anda hinnang, kas mõõdistatud piirimärgid maastikul ja situatsioon vastavad algdokumentidele või mitte.

Kui katastriüksused on moodustatud vaid plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta, ei anna Maa-amet piiride asukohtade õigsuse suhtes maastikul üldjuhul ka hinnangut, kuna katastrimõõdistamise kontrolli osakond teeb kameraalset ja välikontrolli vaid mõõdistatud katastriüksustele.

Katastripidaja osaleb vajadusel erapooletu eksperdina piiride kindlakstegemise juures ja kujundab oma seisukoha piiriküsimustes. Katastripidaja seisukoht ei muuda automaatselt katastriüksuse piire maakatastris, sest piiride muutmiseks maakatastris on vajalik maaomaniku tahteavaldus ja uus katastrimõõdistamine.

Maa-amet ei lepita tülis olevaid maaomanikke, ei tegele üle piiri ulatuvate ehitiste/rajatiste (müürid, aiad jms) lammutamise ega legaliseerimisega ega lahenda kinnisasjadele juurdepääsu probleeme ja piirivaidlusi. Ametil on õigus teha küll katastriüksuste kontrollmõõdistamisi, kuid puudub õigus teha toiminguid piiride kindlaksmääramiseks ja muutmiseks.

Allikas: Maa-amet

LOE LISAKS:

Mida on vaja teada piirdeaia ehitamisest? Praktilisi nippe puitaia rajamiseks

Kuidas kaitsta oma kodu suitsetava naabri eest?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare