Omaalgatuslik rõdu kandekonstruktsioonide remontimine on keelatud

 (12)

Omaalgatuslik rõdu kandekonstruktsioonide remontimine on keelatud
Sellinne vaatepilt pole linnapildis kindlasti aktsepteeritav. Väino Silm

Korteriomanikud võtavad sageli ise ette lubamatuid rõdude remonditöid. Mida peaks teadma enne renoveerima asumist ning millega tuleb arvestada rõdude klaasimisel?

Rõdude klaasimine on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks. See on ka mõistetav, sest rõdu klaasimine muudab selle aastaringselt kasutatavaks ning loob juurde kasulikku pinda kasvõi hoiustamispaigana. Muidugi tõstavad klaasid ka korteri soojapidavust ja vähendavad mürareostust.
Rõdu on osa fassaadist, mis jõuab ka korterisse. Sellest, kuidas näeb rõdu välja, sõltub nii maja väljanägemine, kui ka korter. Kahjuks on rõdude ja lodžade kinniehitamine olnud varemalt üsna kaootiline ja ilma ühtse lahenduseta. Selline lähenemine saastab oluliselt linnakeskkonda.
Paljud ehk ei tea, et omavoliliselt ei tohigi hakata oma rõdusid n.ö ümber kujundama. Lodžade-rõdude klaasimist loetakse ehitusseaduse mõistes ehitamiseks ning selleks peaks olema ehitusluba.
Kui korteriomanikud soovivad oma rõdusid siiski klaasida, on korteriühistul vajalik taotleda vastavast linnaametist projekteerimistingimused, näiteks Tallinnas tuleb selleks ehitusluba taotleda Tallinna Linnaplaneerimise Ametist.
Eesmärk on see, et majad näeks hiljem visuaalselt esteetilised välja. Üldjuhul võib rõdusid sulgeda ainult raamideta täisklaassüsteeme kasutades. Muidugi, kui enamik maja rõdudest on kinni ehitatud juba raamlahendusena ehitusloa alusel, siis tuleb ehitamist jätkata samas süsteemis.
Rõdude korteritega kokku ehitamine algse piirdetarindite muutmise või eemaldamisega on keelatud.

Seotud lood:

Kinnisel rõdul väldi pesu kuivatamist

Lisaks visuaalsele korratusele on rõdude kinniehitamisega seotud ka teine väga oluline probleem – see on hallituse kasv rõdupiirete sisepindadel. Seda näitas Tallinna Tehnikaülikoolis läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline
seisukord ning prognoositav eluiga".
Selge on see, et rõdul kuivatatakse pesu või selle kaudu tuulutatakse siseruume. Kui rõdu või
lodža ehitatakse kinni, kuid välisseinad jäetakse lisasoojustamata, on sealne pinnatemperatuur väga madal. Rõdu kinniehitamisel üldjuhul selle ventileerimisele tähelepanu ei pöörata.
Kuna kinniehitamisega on rõdu või lodža kasutus muutunud sarnaseks teiste siseruumidega või isegi suurenenud (pesukuivatus), on seal õhu veeaurusisaldus suur. Madala temperatuuri ja kõrge veeaurusisalduse tõttu on tarindite sisepinna suhteline niiskus väga kõrge, võimaldades hallituse ulatuslikku kasvu.
Rõdu ehitamisel kinniseks kütmata ruumiks tuleb seal tagada õhuvahetus. Kinni ehitatud lodžal või rõdul pesu kuivatamine ei ole soovitatav.

Isetegevus võib rõdu lagunemist kiirendada

Rõdu puhul on ülimalt olulised piirded. Lagunenud piiretega rõdu on pererahvale üsna kasutu ja ohtlik. Kui piirded on lagunenud, mõralised, auklikud, on rõdu kandevõime märgatavalt langenud.
Halvas tehnilises seisundis rõdupiire on kõige sagedasem rõdu tehniline probleem, mis võib ohustada nii rõdu kasutajat kui ka rõdu all viibijaid.
On juhtunud sedagi, et ümberehitatud rõdu konstruktsioonid on suisa ohtlikud või soodustavad maja ning rõdu põhikonstruktsioonide kiiremat lagunemist. Sellised rõdude renoveerimise lahendused on enamasti suurest isetegevusest, ilma projekteerijaga nõu pidamata.
Kui rõdude rekonstrueerimise käigus lisatakse, vähendatakse või muudetakse kandekonstruktsioone, siis on vältimatult kohustuslik rekonstrueerimise projekt ja ehitustegevus peab toimuma kohaliku omavalitsuse väljastatud ehitusloa alusel.
Millal on rõdud suisa varisemisohtlikud? Enamasti ei muutu rõdu põrandaks olev raudbetoonplaat või teraskonstruktsioon nii varisemisohtlikuks, et kogu konstruktsioon võiks seina küljest korraga lahti murduda ja alla kukkuda.
Küll võib seda juhtuda puidust kandekonstruktsiooniga rõdude puhul siis, kui puit on küllalt kahjustunud. Siiski esineb sageli olukordi, kui rõdu raudbetoonist põrandaplaat on nii halvas seisundis, et sellest võib lahti murduda betoonitükke ning need võivad alla kukkuda, ohustades allviibijaid või all parkivaid autosid.
Omaalgatuslik kandekonstruktsioonide remontimine on seadusega keelatud, ja mitte asjata, sest see on ohtlik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare