Parema majandamise teadvustamine ühistute ja korteriomanike seas on kulgenud üle kivide ja kändude

 (1)

Parema majandamise teadvustamine ühistute ja korteriomanike seas on kulgenud üle kivide ja kändude
Madis Veltman

Eestis vajab jätkuvat selgitamist, milline on meie laiuskraadil elades nii tänapäevane kui ka tuleviku nõuetele vastav kinnisvara.

Kuigi suur osa Eestis kasutusel olevatest kortermajadest vajaks kohe põhjalikku remonti ja nüüdisajastamist, siis on valminud ka juba esimesed tulevikunõuetele (hakkavad kehtima alates 2021. aastast) vastavad n-ö uue põlvkonna kortermajad. Need on igati innovatiivsed ja tervisliku sisekliimaga hooned, mis suuremahulise energiakulutamise asemel seda pea kogu vajaminevas mahus ise toota suudavad.

Majandamise teadvustamine kulgeb raskelt

Jättes kõrvale kõik kontrollitult praegu kehtivatele nõuetele vastavad ja terviklikult rekonstrueeritud kortermajad, on nii vanema ja isegi äsjavalminud kinnisvara parema majandamise teadvustamine ühistute ja korteriomanike seas kulgenud üle kivide ja kändude.

Põhjuseid on ilmselt mitmeid. Ühena neist näiteks see, et häid ja hoonete tehnilisest seisukorrast tervikpilti omavaid ja nende majandamiseks pikaajalist vaadet luua suutvaid spetsialiste napib. Kogenud ja erapooletute ekspertide kaasamata jätmist asendavad siis osavate müügi- ja ehitusmeeste pakutavad esmapilgul odavamad lahendused.

Nii võibki näha eraldi võttes igati kvaliteetseid ehitusmaterjale ja tehnilisi lahendusi äsja remonditud kortermajades, kus paigaldatuna ei täida need pooltki neile püstitatud eesmärkidest või muutes olukorra endisega võrreldes isegi veelgi halvemaks – omanikele kulukamaks.

Seotud lood:

Seega vajab jätkuvat selgitamist, milline on meie laiuskraadil elades nii tänapäevane kui ka tulevikunõuetele vastav kinnisvara. Pole ju korteriühistu juhatuse liikmed, korteriomanikud või kinnisvara ostjad reeglina ise ehitus-, elektri-, kütte-, ventilatsiooniinsenerid ning projekteerijad ühes isikus, et teada täpselt, milliseid materjale, tehnosüsteeme oma kortermajas kasutada ja millal hiljemalt tööd kinnisvara remondiks või nüüdisajastamiseks ette võtta.

Ülevaade vara seisukorrast

Uuest aastast on ainus kortermajade majandamise vorm korteriühistu. Tegemaks majanduslikult hästi kaalutletud otsuseid, tuleks omanikel kohe hoone ehitajalt või arendajalt vastuvõtmisel või siis hiljemalt korteriühistu loomise hetkest omada oma vara tehnilisest seisukorrast erapooletu osalise koostatud kirjalikku ülevaadet.

Tehnilise seisukorra hindaja peab kirjaliku raporti koostamisel olema erapooletu. See tähendab, et ta ei arenda, ehita, müü, remondi ega halda, vaid tegeleb üksnes tehnilise hindamisega. Oma töös lähtub tehnilise seisukorra hindaja vastavast juhendist. Vara ülevaatusel fikseerib ta avastatud puuduste ja kahjustuste tähenduse, mõju ja tõsiduse astme konstruktsioonidele ning võimalikud riskid ja ohud hoone kasutajate tervisele.

Üheselt ja isegi ehituskaugele omanikule arusaadavas vormis koostatud tehnilise seisukorra hindamise raport loob eeldused, et erinevad pooled, olgu nendeks siis korteriühistu juhatus, korteriomanikud, võimalik korteri ostja ja müüja, saavad asjadest ühtemoodi aru.

Tehnilise seisukorra dokumenteerimine aitab ühtlasi vältida arusaamatusi ja vaidlusi näiteks kinnisvara varjatud puuduste avastamisel, korrashoiuks vajaminevate remonditööde kavandamisel või juba tehtud tööde kvaliteedi hindamisel.

Artikkel ilmus EPLi erilehes Korteriühistud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare