Patarei merekindlust võib oodata müük enampakkumisel

 (3)

Patarei merekindlust võib oodata müük enampakkumisel
Foto: Hendrik Osula

Riigihaldusminister Jaak Aab on teinud valitsusele ettepaneku Patarei merekindluse kinnistu enampakkumisel müüa; valitsus koguneb otsust tegema lähiajal.

Rahandusministeeriumi hinnangul tagab hoone müük kiirema viisi mälestise kaitseks, kui selle avalikust huvist lähtuvalt kinnistu Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandisse jätmist, sest hoone renoveerimiseks puuduvad vajalikud vahendid, seisab Aabi ettepanekus.

Varasemalt on Patarei merekindluse müük takerdunud ebapiisavalt arendatud piirkonna tõttu, kuid viimaste aastate jooksul on Kalamaja piirkond muutunud populaarsemaks, rajatud on Kalaranna tänav ja Kalamaja on muutunud investorite jaoks atraktiivsemaks. Samuti on riik algatanud detailplaneeringu, mis lubab kinnistule ehitada uusi hooneid.

Kinnistu renoveerimine läheks maksma ligikaudu 50-100 miljonit eurot. Kui renoveerida vaid muuseumipind, läheks ülejäänu konserveerimine maksma minimaalselt 8 miljonit eurot. Lisaks on ka merekindluse ülalpidamiskulud aastas ligikaudu 3-4 miljonit eurot.

Seega oleks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve võimalusi arvestades mõistlik fikseeritud tingimustel avalik enampakkumine.

Seotud lood:

Seni ei ole õnnestunud leida Patareile kasutust riigi funktsioonide täitmisel, kuid osa pinna üürimise vastu on huvi üles näidanud Eesti Mälu Instituut. Instituut on teinud ettepaneku kommunismikuritegude muuseumi ja uurimiskeskuse rajamiseks Patarei kompleksi.

Rahandusministeeriumi hinnangul on riigieelarve võimalusi kaaludes mõistlik panna merekindlus fikseeritud tingimustel avalikule enampakkumisele ning tagada riigi vajadustele vastava üürilepingu sõlmimine tulevase kinnistu omanikuga.

Peaminister Jüri Ratas ütles novembri keskel riigikogu infotunnis, et Patarei merekindluse korda tegemine maksma umbes 100 miljonit eurot ning merekindluse konserveerimine maksaks 3-5 miljonit eurot ning RKAS saab aastas investeerida umbes 70 miljonit eurot.

"Oluline on, et merekindlus ei häviks ja võimalikult suur osa sellest jääks avalikku kasutusse," ütles Ratas. "Esimene võimalus otsuse langetamiseks on aasta lõpus valitsuskabinetis."

Peaminister lisas, et tema hinnangul oleks mõistlik korraldada ka rahvusvaheline ideekorje, et koguda merekindluse taastamislahenduste kohta häid näiteid üle maailma. Ratas ei välistanud, et hoone renoveerimisel võivad riik ja erasektor koostööd teha.

Allikas: BNS

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare