Seitse soovitust, kuidas pikast kinnistu müügilepingu tekstist oluline üles noppida



Seitse soovitust, kuidas pikast kinnistu müügilepingu tekstist oluline üles noppida
Shutterstock

Notari juurde sõlmima minnes tuleb arvestada, et läbi tuleb lugeda vähemalt viis kuni seitse lehekülge teksti. See on minimaalne lepingu pikkus. Kui notariaalne dokument koosneb juba omakorda mitmest lepingust, näiteks toimub samaaegselt müük ja hüpoteegi seadmine, siis on lehekülgede arv suurem.

Paraku pole inimesed enam harjunud pikki tekste lugema. Ikka soovitakse oluline kiiresti üles leida, väheolulisele aega kulutamata. Kinnistu müügilepingu näitel saab välja tuua mõned praktilised soovitused, mis aitavad dokumente kiiremini läbi töötada.

1. Notaribüroost saadetakse paar päeva enne planeeritud tehingu aega lepingu projekt. Sellega tutvumine aitab end tehingu ajal kindlamalt tunda. Inimesed teavad juba ette, millest juttu tuleb, on jõudnud üle kontrollida enda kohta käiva info ja saanud teha märkeid küsimuste kohta, mis tutvumisel tekkisid. Lepingu projektiga tutvumine annab ka infot, milles peaks enne notari juurde minekut teise poolega kokku leppima või millist infot lepingu objekti kohta uurima.

Näiteks olete ostmast kinnistut, millel on müüja poolt ehitatud elamu. Saate enne tehingut lepingu projekti, millest nähtub ehitisregistri andmete põhjal, et elamul on ainult ehitusluba, aga kasutusluba mitte. Selle info olemasolul saate kohalikust omavalitsusest uurida, kas kinnistul oleval elamul on kasutusluba või kui ei ole, siis mis selle loa saamiseks tegema peab ja kui palju see maksma läheb. Ühtlasi saate ka müüjaga kokku leppida, kas müüja peab selle loa välja ajama või võtate asjaajamise enda peale.

Seotud lood:

2. Lepingu projekti esimesel lehel on tavaliselt poolte andmed. Kindlasti tuleks üle vaadata kõik enda kohta käivad andmed (aadressid, e-posti aadressid, perekonnaseis jm). Tavaliselt kajastatakse lepingus rahvastikuregistrist nähtuvaid andmeid, mis ei pruugi olla alati õiged. Näiteks on rahvastikuregistris märgitud elukohaks eluruum, kus enam ei elata. Samuti ei pruugi olla õiged perekonnaseisu puudutavad andmed, eriti juhul, kui abielu või lahutus on toimunud välismaal. Kui lepingus näha olevad andmed ei vasta tegelikkusele, siis tuleks sellest kindlasti notarit informeerida ja avaldada õiged andmed. Teiste oapoolte andmetesse ei pea väga süvenema. Notari kohustus on tuvastada isikute isikusamasused ja esindajate esindusõigused.

3. Järgmine osa lepingus on tavaliselt lepingu objekt, mille suhtes lepingut sõlmitakse. Siin tuleks vaadata, et tegemist on õige asjaga mida müüa või osta soovite. Kui tegemist on näiteks hoonestatud kinnistu müügilepinguga, siis on lisaks kinnistusraamatu andmetele kajastatud seal ka ehitisregistri andmeid. Ka need tuleks läbi vaadata, et saaksite ülevaate, mis ehitised on müüdava maatükiga seotud ja kas kõik kinnistul olemasolevad ehitised kajastuvad ehitisregistris.

4. Edasi tulevad tavaliselt poolte kinnitused. Enda poolt antavaid kinnitusi tuleks lugeda tähelepanelikult. Arvestama peab, et need on kinnitused ja avaldused, mis antakse teisele lepingu poolele ja kui midagi kirjutatut ei vasta sellele, mida kinnitada saab, siis tuleb sellest notarit teavitada. Juhul kui teisele poolele on avaldatud lepingu objekti kohta veel midagi olulist, mis projektis ei kajastu, tuleks sellest teavitada notarit, et see lisataks lepingusse. Teiste poolte kinnitustesse ei pea nii põhjalikult süvenema kui enda omadesse, kuid võiks jälgida, et teine pool on andnud kõik olulised kinnitused.

5. Pärast eeltoodud osasid tuleb tavaliselt lepingu sisu. Meie näiteks on kinnistu müügileping. Kinnistu müügilepingus on oluline vaadata hinda ja seda, kuidas tasutakse. Müüjana tuleks üle vaadata, et hind ja kontonumber (või numbrid), kuhu ostuhind kantakse, oleksid õiged. Ostjal tuleks vaadata, et hind oleks õige. Samuti on oluline veenduda, et hinna tasumise tähtaeg ja tingimused on kirjas nii nagu pooled kokku leppisid. Edasi tulevad kokkulepped seoses asja valduse üleandmisega. Ka need punktid tuleks hoolikalt läbi lugeda ja veenduda, et need vastavad poolte vahel eelnevalt läbiräägitule. Juhul kui mitte, siis tuleb teavitada notarit, kes saab vastavad muudatused lepingusse sisse viia. Ka asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse punkt tasuks tähelepanelikult läbi lugeda.

6. Lepingu lõpuosas on tavaliselt veel üks üsna pikk punkt, kus on ära toodud notari selgitused. Selles ei ole kirjas enam lepingu poolte kokkuleppeid ega avaldusi, küll on kirjas kõik see, mida notar peab vajalikuks seda tehingut läbi viies pooltele selgitada. Selles punktis leiduvatest seaduse sätetest räägib notar ka tehingu tegemise käigus kohapeal.

7. Lepingu päris viimastes punktides on toodud veel poolte kokkulepe selle kohta, kuidas tasutakse sõlmitava lepingu kulud. Ka see tuleks üle vaadata ja anda teada, kui kokkulepped erinevad sellest, mis projektis kirjas. Päris lepingu lõpus on välja toodud ka tehingu tõestamise eest notarile makstav tasu ja riigilõiv.
Kui leping on eeltoodust lähtuvalt läbi vaadatud, siis on notari juures tehingut sõlmides notari juttu lihtsam jälgida. Oma isikuandmete kontrollimise asemel saab süvenenult kuulata notari selgitusi ning vajadusel esitada küsimusi, et lepingu sõlmimisel toimuv oleks lõpuni selgelt arusaadav.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare