Majapidamisse on vaja veepumpa? Veepumba valik sõltub sellest, kui sügaval on vesi

 (12)

Majapidamisse on vaja veepumpa? Veepumba valik sõltub sellest, kui sügaval on vesi
Shutterstock

Veepumpa võib vaja minna kas joogivee majja saamiseks või liigse vee, vahel ka reovee ära pumpamiseks. Millised peaksid olema veepumba valimisel esimesed sammud ja põhiteadmised?

Joogivee ehk ka lihtsalt puhta vee majja saamiseks kasutatakse üldjuhul kaht sorti pumpasid – majas või kaevu läheduses asuvat hüdrofooriga veeautomaati ja kaevus kasutatavat süvaveepumpa. Pumba valik sõltub sellest, kui sügaval on vesi.
Üldiselt − kui vett võetakse puurkaevust, mille sügavus on enamasti paarkümmend ja enam meetrit, kasutatakse süvaveepumpa. Salvkaevu puhul aga hüdrofooriga veeautomaati. Etteruttavalt võib öelda, et veeautomaadiga süsteem on odavam kui süvaveepumbaga, sest viimasel juhul tuleb arvestada puurkaevu puurimisega, mis on tunduvalt kallim kui salvkaev. Kahjuks pole aga alati võimalik salvkaevu teha, sest see jääks näiteks kõrgemates kohtades kuivaks.
Veeautomaat sobib hästi madalamatesse salvkaevudesse, kuna selle imemisvõimsus on kuni 8 meetrit. Siin tuleb silmas pidada, et iga kaevu ja maja lahutav 10 meetrit annab juurde ühe sügavusmeetri ehk 10 meetri kaugusel olevast kaevust saab veeautomaadiga vett kätte kuni seitsme meetri sügavuselt. Niisiis, mida kaugemal kaev majast on, seda väiksem on imemissügavus.
Tegelikult tuleb imemissügavusse suhtuda väikese varuga, kuivemal perioodil võib veetase langeda ja kui näiteks madalas viie rõngaga kaevus on vähem kui rõngajagu vett, ei pruugi veeautomaat selle tuppa toimetamisega hakkama saada. Siin võib päästa võimsama automaadi soetamine aga tavaliselt ei osata sellele esimest veeautomaati muretsedes mõelda.
Levinumate veeautomaatide tootlikkus on tavaliselt 3000 liitrit ja enamgi tunnis, mida on ühepereelamu jaoks piisavalt. Enne ostu tuleks oma vajadused siiski välja arvutada, et mitte osta liiga väikest või ebaratsionaalselt võimast pumpa soetada.

Seotud lood:

Torustik pane allapoole külmumispiiri

Veeautomaati saab viia ka kaevule lähemale, paigutades selle maa sisse selleks ette nähtud süvendisse. Süvend võib olla tehtud näiteks üle jäänud kaevurõngastest. Siinjuures tuleb olla kindel, et külm torustikule ega veesüsteemile ligi ei pääse. Torustik tuleks kaevata allapoole külmumispiiri, vooderdada pealt penoplastiga ja vajadusel kasutada torus ka küttekaablit. Kui tegu on suvemajaga, on mõistlik veeautomaat talveks lahti ühendada ja sooja kohta viia ning torud tühjaks lasta või suruõhuga tühjaks puhuda. Muide, otstarbekas on kasutada pumba veetoruga ühendamiseks plastmassist ühendusi, nii saab need hõlpsamini lahti ega ole vaja keermenööriga "pakkida". Veeautomaati paigaldades tuleb kaevupoolne toru esmalt veega täita, tühjalt ei tohi automaadil töötada lasta.
Veidi ka veeautomaadi reguleerimisest. Automaadi sisselülitamise rõhk peaks olema seatud 1,7−1,8 baarile ja vasturõhk peaks olema 1,4−1,7 baari. Väljalülitamise rõhk aga umbes 3,3 baari.
Vasturõhku saab pumbata tavalise autopumbaga ja seda võiks kontrollida korra aastas. Kui vasturõhku pole, võib veesurve suruda puruks veekoti, mis asub hüdrofoori paagis.

Levinumate veeautomaatide tootlikkus on tavaliselt 3000 liitrit ja enamgi tunnis, mida on ühepereelamu jaoks piisavalt. Stokker
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare