SPIKKER │ Mida tasub teada erinevatest lihvijatüüpidest? Millises olukorras valida üks või teine tööriist?



SPIKKER │ Mida tasub teada erinevatest lihvijatüüpidest? Millises olukorras valida üks või teine tööriist?
Foto: Shutterstock

Elektriline lihvija on kõige kiirem ja lihtsam viis puidu siledaks lihvimiseks, tehes muidu tüütu ja ebameeldiva töö natukenegi meeldivamaks. Õige lihvija- ja liivapaberiga on võimalik praktiliselt kõik pinnad ja servad nii siledaks lihvida, kui soovid. Algajale meistrimehele võib aga konkreetseks tööks õige lihvija leidmine raskeks ülesandeks osutuda, sest erinevaid variatsioone nendest masinatest on üsna palju. Selgitame lähemalt, milline lihvija milliseks tööks mõeldud on.

Lintlihvijad

Lihvides suuri ja tasaseid, tihti väga karedaid pindasid, on raske lintlihvijast paremat tööriista leida. Selle masina suur jõud, kiirus ja pidev lindi liikumine eemaldab puitu kiiremini, kui teised lihvijad. Lintlihvija miinused on selle suur kaal, raske manööverdatavus, ning vali undav hääl. Samuti ei ole sellega tänu kiirele materjali eemaldusele hea peenlihvimist teostada.

Foto: Metabo

Lihvlint jookseb tavaliselt kahe rulliku peal, millest tagumist liigutab mootor. Lindi vahetus on imelihtne: vabastad masina külje peal oleva kangi ja tõmbad lihvlindi masinast välja. Seejärel lükkad uue asemele, (jälgides, et lindi sees ja masina peal olevad nooled näitavad samas suunas) ning lükkad kangi lihvija külge tagasi, tõmmates sellega lindi pingule.

Seotud lood:

Lintlihvijad on suurepärased tööriistad vana värvi, laki või muu taolise viimistluse eemaldamiseks. Selleks alusta jämeda, näiteks 60-se lindiga ja liigu järk-järgult abrasiivsuse astmetel üles, vähem abrasiivsete lintide juurde. Lintlihvijaga töötades ära kunagi suru masinale tugevalt peale. Parima tulemuse saad, kui lased masinal enda raskusega töötada.

Ekstsentriklihvijad

Loe veel

Ekstsentriklihvija langeb oma lihvimiskiiruse poolest lint- ja taldlihvija vahele. Selle lihvija alusplaat, millele liivapaber kinnitub, hakkab päästikut vajutades korraga nii vibreerima, kui ka pöörlema. Tänu sellele on ekstsentriklihvijat võimalik nii värvi ja muu taolise viimistluse eemalduseks, kui ka viimase peenlihvi andmiseks võimalik kasutada, kusjuures saab nende masinatega muretult nii piki- kui ka ristikiudu lihvida. Need masinad ei eemalda puitu küll nii kiiresti, kui lintlihvijad, kuid on selles märksa tõhusamad, kui taldlihvijad. See annab neile ka kõige multiotstarbelisema lihvija tiitli — kui soovid erinevateks situatsioonideks vaid ühe lihvija osta, on ekstsentriklihvija tõenäoliselt parim valik.

Foto: Your Best Digs, www.yourbestdigs.com


Liivapaberi kinnituseks kasutatakse peamiselt kahte erinevat süsteemi: PSA (pressure sensitive adhesive) ehk survetundlik liim, ning takjapind. Kõige parem, ning õnneks ka enimkasutatuim neist on viimane variant. Ekstsentriklihvijaid leiab kahes eri suuruses: 125mm ja 150mm. See number näitab, kui laia lihvpatja alustallale kinnitada saab. Enamike kodukasutajate jaoks on 125mm lihvpatju aktsepteeriv masin piisava suurusega.

Taldlihvija

Taldlihvija on kerge, ühe käega hõlpsasti kontrollitav, üsna ohutu, ning suhteliselt vaikne masin. See lihvib, vibreerides, sarnaselt ekstsentriklihvijalegi, masina alusplaati väikeste ringjate liigutusetga suurel kiirusel, ning tänu sellele võib taldlihvijaga muretult nii risti-, kui ka pikkikiudu lihvida. Lihvimiseks kasutatakse kas sobivasse suurusesse lõigatud või poest ostetud, juba valmis lõigatud tavalise liivapaberi lehti, mis kinnitatakse masina ees ja taga olevate vedruklambritega. Selline alustalla kuju võimaldab sellel lihvijal ka nurkadesse ulatuda, kuhu lint- ja ekstsentriklihvijad ei ulatu.

Foto: Hitachi/Amazon

Taldlihvijat kasutatakse tavaliselt ülipeeneks lihvimiseks lihvimise viimases staadiumis. Kuna tegu ei ole just väga agressiivse lihvijaga, on sellega kogemata tasasele pinnale lohu sisse lihvimine praktiliselt võimatu. See, ning fakt, et masin on kergesti kontrollitav ja üpris ohutu, teevad sellest suurepärase lihvija ka noorematele kasutajatele hobiprojektide jaoks.

Kolmnurklihvijad

Kolmnurklihvijad (tuntud ka kui detaillihvijad) töötavad sisuliselt sama moodi, nagu taldlihvijad, vibreerides masina alustalda väikeste ringjate liigutusega. Kolmnurklihvijate mõte on pääseda peenlihvimiseks kitsastesse kohtadesse, kuhu muud lihvijad ei pääse. Ka neid masinaid leiab nii ühte pihku mahtuva käepideme- ja pildil näidatud torukäepidemega. Seda lihvmasinat asendab suurepäraselt ka vastava kolmnurkse liivapaberikinnitusega ostsilleeriv universaaltööriist.

Foto: Pixabay

Otslihvijad

Otslihvijad töötavad väikest liivapaberirullikut või abrasiivset kivi suurel kiirusel ringi ajades. Need on küll vähe kasutatud, kuid ideaalsed tööriistad, kui soovid suuremas koguses ümaraid nurki, sisemisi ringe jms lihvida.

Foto: Bosch


Poleerijad

Poleerimine toimub poleerotsikut ringi ajades, ning mikrokriimustusi väga pinnapealselt maha lihvides. Metalli poleerimieks sobivad masinad on mõeldud eelkõige inimestele, kes pidevalt suuri pindasid poleerima peavad, ning kodukasutajate seas leidub selle masina omanikke harva.

Foto: Makita

Allikas: Tööriistamaailm

LOE LISAKS:

Miks puitpõrandad kriuksuvad ja kuidas sellest lahti saada?

Kuidas parandada parkettpõrandat ja milliseid kahjustusi on mõistlik korda teha?

Soovid helikindlat vahelage? Vaata, milline lahendus on parim

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare